Ministeerium: suurema salastamise soovitused ei jõua otse eelnõusse
Ehkki mitu ministeeriumi soovivad piirata avalikkuse ligipääsu teabele ja dokumente võõraste silmade eest sulgeda, ei jõua need ideed justiitsministeeriumi kinnitusel otse uue avaliku teabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusse ja edasised tegevused selguvad alles kevadel.
Oktoobri keskel saatis justiitsministeerium teistele ministeeriumidele ja riigikantseleile kirja, kus ootas tagasisidet avaliku teabe seadusele, et kaardistada võimalikku vajadust seda muuta.
Novembri keskpaigaks laekunud vastustest tuli aga välja, et ametkonnad ei ole sugugi huvitatud oma tegevuse läbipaistvusest, sest enamik ministeeriume andsid selgeid soovitusi piirata avalikkuse ligipääsu teabele ning laiendada võimalusi dokumente huviliste eest sulgeda.
ERR uuris justiitsministeeriumilt, mida saadud soovitustega nüüd edasi teha plaanitakse. Justiitsministeeriumi andmekaitsetalituse nõunik Nele Nisu ütles, et avaliku teabe seaduse rakenduspraktika analüüsimiseks oli ministeeriumide kaasamine üks samme, aga teema vajab laiemat arutelu ja sellele soovitakse saada maksimaalset avalikkuse tagasisidet.
"Oleme edasises protsessis plaaninud kõik olulised partnerid kaasata, sealhulgas ajakirjanduse, ülikoolide ja teiste huvirühmade esindajad, et kõigiga probleeme ja edasisi ettepanekuid arutada," lausus Nisu. "Oleme kokku panemas vastavat juhtrühma, kuid plaanime kaasata erinevaid partnereid ka niinimetatud fookusgruppide formaadis."
Pärast seda otsustab ministeerium, millised teemad vajavad edasise töö käigus süvendatud analüüsimist, et jõuda koos ka ettepanekuteni.
"Nagu varasemalt juba rõhutatud, siis päädib justiitsministeeriumi analüüs praeguse seaduse praktikate ja kitsaskohtadega ning võimalike ettepanekutega selle paremaks rakendamiseks või muutmiseks. Seega analüüs ise ei ole otsustus veel konkreetse eelnõu väljatöötamiseks ning sellest johtuvad edasised tegevused peaksid selguma alles kevadel," ütles Nisu.
Aastate jooksul on ERR korduvalt käsitlenud liigse salastamise suundumust ametkondades. Seadus näeb ette, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele peaks olema võimalik kõigil inimestel ligi pääseda. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et avaliku teabe avalikkus peaks olema reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.
Tegelikkuses on aga asutusesisese kasutamise templi liiga kergekäeline kasutamine üha sagenenud.
Seda on kinnitanud ka riigisekretär Taimar Peterkop, kes on varem öelnud, et avaliku teabe seaduse igapäevane rakendamine on kaugenenud seaduse eesmärgist, mille kohaselt peab igaühele tagama juurdepääsuvõimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.
Ka sügisel justiitsministeeriumile saadetud tagasisides eristus Peterkopi hinnang ülejäänutest, kuna ta tõi välja, et praegu on asutustele jäetud andmete avaldamise osas üsna lai tõlgendusruum, kuid selle tulemusel on paljud andmed avaldatud selliselt, et nende otsimine eeldab ebavajalikke pingutusi. Lahendused peavad aga olema sellised, mis toetavad avatud valitsemist, mitte olema suunatud juurdepääsupiirangute lihtsustamisele, ütles riigisekretär.
Toimetaja: Karin Koppel