ERR kirjutas kolmapäeval, et ministeeriumide ettepanekutest avaliku teabe seaduse muutmiseks ilmnes laialdane soov piirata avalikku ligipääsu teabele ning laiendada võimalusi dokumente huviliste eest sulgeda.

Teiste seas olid ka Keit Kasemetsa allkirjastatud kliimaministeeriumi ettepanekud. Muu hulgas soovitas ta, et järelevalvemenetluses toimikutesse kogutud teave võiks olla juurdepääsupiiranguga, suuremahulise teabenõude täitmise eest võiks ministeerium saada võimaluse küsida tasu ning lahendust oleks vaja ka nende inimestega toimetulekuks, kes liiga tihti teabenõudeid esitavad.

Neljapäeval saatis Kasemets justiitsministeeriumile uue kirja, kus oma varasematest seisukohtadest taganes.

"Pärast põhjalikumat analüüsi leiame, et kliimaministeeriumi poolt /.../ edastatud ettepanekud avaliku teabe seaduse muutmiseks ei ole vajalikud ning palume nendega muudatusvajaduste kaardistamisel mitte arvestada," teatas ta.

Lisaks juhtis kantsler tähelepanu asjaolule, et seadus võimaldab seada juurdepääsupiirangu kuni viieks aastaks ja seda veel kuni viieks aastaks pikendada, kuid praktikas tähendab see, et piirang kehtestataksegi üldjuhul maksimaalseks perioodiks, ilma vajadust sisuliselt kaalumata.

"Selle praktika muutmiseks võiks olla lahenduseks maksimaalse tähtaja seadmise eraldi põhjendamise nõue," pakkus ta välja.

Kasemets rõhutas, et eelmises kirjas viidatud praktilised probleemid, kus juurdepääsupiirangu jääb selle koostaja poolt kustutamata, kuigi teised osapooled on selle kustutamise vajadusele tähelepanu juhtinud, vajab siiski lahendamist. Samuti vajab tähelepanu kirjas ära toodud olukord, kus dokument ei saagi juurdepääsupiirangu pikendamise tõttu avalikuks, kuna selle kehtivuse tähtaeg lõpeb. Selline võimalus tuleks kantsleri sõnul välistada.

"Soovitame enne seaduse muutmist viia läbi analüüs senistest juurdepääsupiirangu seadmise praktikatest eesmärgiga tagada seaduse muudatustega avalikkusele võimalikult ulatuslik ligipääs avalikule teabele," edastas Kasemets kliimaministeeriumi värskeima seisukoha.