"Dr. Henry Kissinger, austatud Ameerika teadlane ja riigimees, suri täna oma kodus Connecticutis," teatas Kissinger Association kolmapäeva õhtul avalduses.

Kissinger oli Saksamaa juudi päritolu USA poliitik. Heinz Kissinger sündis 1923. aastal Saksamaal ning kasvas üles Nürnbergi lähedal asuvas Fürthi linnas. Umbes samal ajal vallandus Saksamaal antisemitismi laine ning Kissinger ei tohtinud minna riigikooli, toetada kohalikku jalgpallimeeskonda ega käia kohalikus ujulas ja muudes avalikes kohtades. 

Kissingeri isa jäi oma töökohast ilma ning 1938. aastal põgenes tema perekond USA-sse. Siis muutis ta ka oma nime Henryks. Tema biograaf  Walter Isaacson kirjutab, et sel ajal veendus Kissinger stabiilsuse ja korra vajaduses ning Kissingerist sai reaalpoliitilise lähenemisviisi pooldaja, mille kohaselt riigid peavad seadma oma praktilised eesmärgid kõrgemale moraalsetest põhimõtetest. 

"Kui valida korra ja õigluse vahel, siis valib ta korra," kirjutas Isaacson. 

Ta liitus 1943. aastal armeega ja sai USA kodakondsuse. Ta töötas USA armee 84. diviisis tõlgi ja autojuhina. 1947. aastal läks ta õppima Harvardi ülikooli politoloogiat. Oma lõputöös, mis oli 383 lehekülge pikk, uuris ta, kuidas kaks 19. sajandi riigimeest lõid pärast Napoleoni sõdu Euroopas jõudude tasakaalu. Need riigimehed olid Klemens von Metternich ja Robert Stewart.

Harvardis asutas Kissinger mõttekoja ja hakkas nõustama vabariiklasest kuberneri Nelson Rockefellerit. 1968. aastal kaotas  Rockefeller vabariiklaste eelvalimised ja partei presidendikandidaadiks sai Nixon. 

Kissinger liitus seejärel Nixoni administratsiooniga. Mõlemal oli kirg välispoliitika vastu ja nad leppisid kokku, et seda juhitakse Valgest Majast, mitte välisministeeriumist. 1970. aastate alguses hakkas Kissinger suhtlema Hiina kommunistidega ning käis 1971. aastal Pekingis. 1972. aastal tegi visiidi Hiinasse juba Nixon, kes kohtus toonase Hiina diktaatori Mao Zedongiga. Sellest sündmusest sai mõlema riigi jaoks ajalooline pöördepunkt.

Kissingerist sai diplomaatiline superstaar, kes suhtles peaministrite, presidentide ja diktaatoritega. Ta sai kokku Hollywoodi staaridega ning 1973. aastal võitis Nobeli rahupreemia. 

Kissinger ja Nixon ajasid sel ajal vastuolulist välispoliitikat. USA pommitas neutraalset Kambodžat ning Washingtoni tegevus tõukas selle riigi kodusõtta. Kissinger ja Nixon toetasid Tšiili vasakpoolse valitsuse kukutamist, mille käigus tuli võimule Augusto Pinocheti. 

Nixon pidi 1974. aastal Watergate'i skandaali tõttu ametist lahkuma. Kissinger jäi aga edasi USA võimuhierarhia tippu ning liitus toonase presidendi Gerald Fordi administratsiooniga. Sel ajal vallutasid kommunistid Lõuna-Vietnami ning Kissingeri poliitiline kapital hakkas murenema. 1977. aastal pidi ta riigisekretäri ametikohalt lahkuma. 

Ronald Reagani administratsiooniga Kissinger ei liitunud. Kissinger kaalus 1980. aastal senatisse kandideerimist ja 1986. aastal plaanis ta kandideerida New Yorgi kuberneriks. Pensionil olles säilitas ta tihedad sidemed USA võimuladvikuga. Ta sõitis ringi eralennukiga ning suhtles rikaste ja kuulsate inimestega. 

Kissingeri jäävad leinama abikaasa Nancy, kellega oldi koos pea pool sajandit, ning kaks last varasemast abielust ja viis lapselast.