Uued tuvastussüsteemid muudavad idapiiri ehituse tunduvalt kallimaks
Kuigi idapiiri väljaehitustöödega ollakse graafikus, vajab piiritaristu muutunud julgeolekuolukorra tõttu uusi seire- ja droonituvastussüsteeme, mis teeb piiri väljaehitamise tunduvalt kallimaks.
Eesti idapiiri arenduseks, väljaehituseks ja hoolduseks on kavandatud ligi 150 miljonit eurot, millest on senise piiriehituse jaoks kulunud ligi 60 miljonit. Kiiresti muutuvad ja arenevad tehnilised piiri valvamise süsteemid muudavad piiritaristu väljaehitamise kallimaks.
"Ka täna on tegevusi ja tehnilisi vahendeid, mis on eelarvelise katteta. Me pidevalt koostöös siseministeeriumiga kaardistame ja otsime neid võimalusi, kust nende realiseerimiseks eelarvelist katet saada. Me näeme, et täiendavaid vahendeid oleks vaja seirevõimekuse loomiseks ja – tänapäeva trende vaadates, mis julgeolekumaailmas toimub – kahtlemata ka droonituvastuse ja tõrjevõimekuse loomiseks," lausus PPA piiriehituse projektijuht Merle Tikk.
Käesoleva aasta lõpuks loodetakse valmis saada ligi 60 kilomeetrit maismaapiiri, valminud kontrolljoone juures peavad piirivalvurid kõige olulisemaks rajatud teid.
"Meil on võimalik transpordivahenditega patrullida piki piiri. Varem ATV-ga, talvel saaniga või jalgsi oli kohti, mis teatud aastaaegadel olid jalgsi läbimatud. Täna on piiri palju lihtsam valvata ja me oleme võimelised palju kiiremini jõudma kohale," ütles PPA Lõuna piirivalvebüroo juht Meelis Saarepuu.
Toimetaja: Marko Tooming