Aimar Ventsel: Kesk-Aasias käivad asjad vaikselt
Kasahhide seas võib täheldada järjest suuremat tõrget Venemaa ja kõige temaga seotu suhtes ning venekeelsed kasahhid püüavad järjest enam minna üle kasahhi keelele, märgib Aimar Ventsel Vikerraadio päevakommentaaris.
Viibisin septembris ja oktoobris kuu aega Kasahstanis ning sattusin sellisesse linna nagu Karaganda, kuhu mind õpetama kutsuti.
Kunagi aastate eest kuulutas toonane president Nursultan Nazarbajev välja ülemineku ladina tähestikule. See oleks olnud juba väga mitmes tähestikuvahetus kasahhi keele ajaloos. Kunagi ammu, 20. sajandi algul kasutati kasahhi keeles araabia tähestikku (ehk tuktu), siis nõukogude aja alguses mindi üle ladina tähestikule, et Stalini aja jooksul vahetada ladina tähestik kirillitsa vastu.
Seda karusselli ei teinud läbi mitte ainult kasahhid, vaid väga suur osa Nõukogude Liidu mittevene rahvaid, kellel oli õnnetus enne teist maailmasõda sellesse riiki kuuluda. Nagu elu näitas, siis tähestiku vahetus ei ole ainult tehniline probleem, et lülitad ühe klaviatuuri teisele üle. Sellega kaasnes see, et eelnevate põlvkondade kirjutatu sai suures osas kättesaamatuks järgmise tähestikuga üles kasvanuile.
Nüüd väidavad kasahhi teadlased, et välja on töötatud vastavate programmide süsteem, mis kirillitsas kirjutatu tõlgib ladina tähestikku ja et tänapäeval see probleem pole. Võib-olla, ehkki vaadates, kuidas Kasahstanis kõik kipub venima, siis ma olen väheke skeptiline, kas tähestiku vahetus sõrmenipsust toimub.
Kui nüüd minna tagasi Nazarbajevi juurde, siis oma viimastel valitsemisaastatel ta tõesti kuulutas välja ülemineku ladina tähestikule. See tekitas Venemaal paraja tormi, Nazarbajevit ja kogu Kasahstani süüdistati reeturlikkuses. Nimelt peetakse Venemaal Kasahstani "enda omaks" ehk mitteametlikuks kuulekaks vasallriigiks. Iga asi, mis näitab, et Kasahstanil on oma mõtlemine ja omaenese huvid, tekitab Venemaa poliitilistes ringkondades teinekord suisa hüsteeriat.
Kõik kasahhid presidendi ideest vaimustuses ei olnud. Nagu üks mu kolleeg ütles: milleks seda nüüd vaja on, terved põlvkonnad on üles kasvanud kirillitsat kasutades, sellega on harjutud.
Teisalt on siin juures poliitiline moment. Asi pole mitte ainult suhtumises. Nazarbajevile oli omal ajal vast olulisemgi kuulumine panturgi ruumi. Nimelt mindi Usbekistanis ja Aserbaidžaanis millalgi pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist kirillitsalt üle ladina tähestikule, et ennast kultuuriliselt tunda lähemal suurimale turgi keelt kõnelevale rahvale, türklastele. Türgi peab ennast panturgi maailma juhtlaevaks ja tervitas seda käiku heakskiitvalt.
Kasahstanis on kord selline, et ülemuse käsku ei vaidlustata, eriti kui käsk tuleb presidendilt. Nii hakatigi vaikselt tegelema ladina tähestikule üleminekuga. Juhtus see, mis juhtub, kui plaanid on suured, aga plaanide elluviimise koordineerimisega keegi ei tegele. Kasahstanis võeti korraga kasutusele mitu erinevat ladina tähestikul baseeruvat kirjaviisi, ehk ühte ja sama sõna võidi kirjutada kahel-kolmel erineval moel.
Kasõm-Žomart Tokajevi võimuletulekuga jäi ladina tähestikule üleminek soiku. Üks kolleeg ütles mulle, et kuni president pole käsku andnud, niikaua ei juhtu midagi. Nii saab praegu Kasahstani linnade ja külade tänavatel näha kirillitsas ja ladina tähestikus kirjutatud silte. Tekkinud on nokk kinni, saba lahti situatsioon. Pole selget plaani ladina tähestikule üleminekuks, samal ajal pole ka antud käsku ladina tähestikus kirjutatud sildid kokku korjata ja taastada kirillitsas sildid.
Sõitsin oma sõbra ja kolleegiga mööda Karagandad ja vestlesime tähestikuvahetuse teemal ning äkki sõber ütles: "Tegelikult peab kiiremini ladina tähestikule üle minema, siis jääb Vene maailma vähemaks!" Ma olin tegelikult väga üllatunud, sest ta on Moskvas õppinud kasahhist ajaloolane, kel on tihedad tööalased ja isiklikud sidemed Venemaa kolleegidega, ta kodune keel on vene keel ja noorim laps veedab aega sellega, et vaatab Venemaa multifilme.
Üks asi, mida meie siin endale ette ei kujuta, on see, kui suur on Venemaa kultuuriline mõju Kasahstanis ja Kesk-Aasias üldse. Vene keel on enamikule selle regiooni inimestele aknaks suurde maailma, vene keel on omavaheline lingua franca.
Sel kõigel on muidugi ka maailmavaateline mõju. Üks suurimaid Vene maailma mõttemallide importijaid on Venemaa riigitelevisioon, mida kohalikud venekeelsed telekanalid püüdlikult kopeerivad. Teine suur Vene maailma ideede ja narratiivide sissetooja on Venemaal töötavad Kesk-Aasia võõrtöölised. Vähemalt nii on mulle jutustanud Kõrgõzstani ja Usbekistani kolleegid.
Seoses Ukraina-Venemaa sõjaga on mõned asjad muutunud. Kasahhide seas võib täheldada järjest suuremat tõrget Venemaa ja kõige temaga seotu suhtes. Venekeelsed kasahhid püüavad järjest enam minna üle kasahhi keelele. Mul on tunne, et üleminek ladina tähestikule võiks osutada üllatavalt populaarseks.
Kesk-Aasia on koht, kus keerulised protsessid ei toimu suure paugu ja fanfaarihelidega. Asjad käivad vaikselt ja teinekord isegi märkamatult. Siiani on puudu kõige tähtsamast signaalist: president Tokajev pole siiani midagi konkreetset öelnud.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel