Karmo Tüür: Moskva nõrgenemise tõttu võib käivituda terve ahel sündmusi
Kui Venemaa suudaks, oleks ta kindlasti tahtnud viimases Mägi-Karabahhi konfliktis Armeeniat toetades sekkuda, ütles politoloog Karmo Tüür. Tema sõnul võib aga Moskva nõrgenemise tulemusena nüüd käivituda pikk ahel erinevaid sündmusi.
Tüür rääkis "Ringvaates", et Venemaa üritab hoida kõiki külmutatud konflikte jätkumas. Tema sõnul on see nn kontrollitud kaose teooria, mille abil Venemaa üritab kontrollida mitte ainult oma vahetut naabruskonda, vaid ka kaugemaid piirkondi.
Ukrainas käivas sõjas hõivatud Venemaa võib Tüüri hinnangul nõrgeneda piisavalt palju, et ei suuda enam soovitud kontrolli hoida ning selle tulemusel võib vallanduda laiem sündmuste ahel.
"See ei ole päris üks-ühele analoogne Artsahhiga (armeeniapärane nimi Mägi-Karabahhi kohta - toim.), sest siin on praegu kaks riiki, kes konkureerivad territooriumi pärast, mida mingis mõttes kontrollis Venemaa või garanteeris. Päris analoogset olukorda ei ole, aga kes võivad olukorda ära kasutada? Tinglikult Gruusia võib ära kasutada selleks, et tagasi võtta vähemalt Lõuna-Osseetia, kui mitte Abhaasia. Tinglikult võib seda ära kasutada Moldova selleks, et tagasi võtta kas Transnistria ja või hoopis taasühineda Rumeeniaga, sest ka seda olukorda mingis mõttes tasakaalustas Venemaa," rääkis Tüür.
"Kolmandaks, hoopis kaugemalt, teoreetiliselt võib Malis tuareegidel õnnestuda oma riigi rajamine, sest praegu valitsusvägesid toetasid wagnerlased, kes nõrgenevad. Ja ka Süürias kurdide omariikluse asi võib samamoodi edeneda, sest Vene pool toetas valitsusvägesid. Ja viies näide, mille ma toon, mis on paradoksaalselt kõige sarnasem, on hoopis Venemaalt seest – Tšetšeenia ja Dagestan. Tšetšeenia hammustas tükk haaval Dagestani küljest tükke ja sai seda teha sellepärast, et Moskva toetas rohkem Tšetšeeniat kui Dagestani. Kui nüüd see nõrgeneb, siis Dagestan võib hakata vastupidi tagasi hammustama. Nii et selle Moskva nõrgenemise tõttu võib käivituda terve ahel sündmusi," selgitas ta.
Tüüri hinnangul võib Kasahstan hakata end Venemaast lahti haakima. "Väga tinglikult. Tal ei ole otseselt territoriaalseid pretensioone, vähemalt veel ei ole. Kasahstan on üritanud ennast distantseerida Venemaast, aga samal ajal tegelikult ta väga paljuski vahendab väliskaubandust Venemaale," ütles Tüür.
Tüüri hinnangul soovib Aserbaidžaan Mägi-Karabahhi armeenlasi pantvangis hoida
Tüür rääkis, et Mägi-Karabahhis elavatel etnilistel armeenlastel on väga keeruline piirkonnast Armeeniasse lahkuda, sest Aserbaidžaan hoiab sinna viivad maanteed lukus.
"Väljuda on problemaatiline. Ja nüüd on küsimus, kas nad tahavad kõik sealt ära minna. Mäletades seda, mida armeenlased tegid aseritega, kes varem elasid sealsamas piirkonnas, tõenäoliselt tahavad nad kõik ära minna küll. Aga küsimus on, kas neil lastakse, kas neil on võimalus ja kas Armeenia on valmis neid kõiki vastu võtma," kommenteeris politoloog.
Tema hinnangul üritab Aserbaidžaan armeenlasi seal n-ö pantvangis hoida.
"Aserbaidžaani poolt üritatakse hoida pantvangis selleks, et saaks sellele teemale tõmmata rahvusvahelist tähelepanu. Nii Armeenia, Aserbaidžaan kui ka Gruusia on mõnikord kasutanud omaenda ja teise riigi kodanikke, pagulase seisundis olnud kodanikke pantvangina selleks, et tõmmata rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu, et vaadake, meil on häda, meid tuleb aidata," selgitas Tüür.
Tüür aga kõhkleb, et Armeenia ja Aserbaidžaan suudaksid Mägi-Karabahhi üle lõplikult ühise keele leida.
"See, et Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on suutnud kuidagi oma publikule maha müüa selle, et me peame loobuma Artsahhist ehk Mägi-Karabahhist, on ime ja see, et ta selle käigus veel oma ametis püsib, on veel suurem imetegu.
Aga laias laastus elanikkonna seas ei ole kummalgi pool tahet teha mitte grammigi järeleandmist," rääkis Tüür.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop