Solidaarsusküünlaid süütab HIV-positiivsete võrgustik 1. detsembril Eesti suuremates linnades, Narvas Peetri platsil.

"See küünaldest lint on meie sümbol. Nõnda mälestame neid, kes on HIV-nakkuse tagajärjel surnud. Mida varem diagnoos pannakse, seda rohkem on inimesel võimalusi elada tavalist inimväärset elu," rääkis HIV-positiivsete võrgustiku kogemusnõustaja Olha Heisulenko.

Eesti on nakatumisnäitajate poolest Euroopa tipus. Selle aasta üheksa kuuga avastati Eestis 145 juhtu. HIV-ennetajad kinnitavad, et haigus on juba ammu tavainimeste sekka levinud.

HI-viiruse levikuga Eestis on seotud kaks legendi. Esiteks see, et HIV on puhtalt Ida-Viru probleem. Tegelikult mitte, esirinnas on Tallinn ja Harjumaa, kus avastatakse üle poole juhtumitest aastas. Ja teiseks see, et nakkust veavad süstivad narkomaanid. Tegelikult juhusuhted. Riskirühmaks on saanud tavalised keskealised heteroseksuaalsed mehed ja naised. Nii– süda rindu ja testima. Narvas saab seda teha näiteksLinda kliinikus.

HIV-testiks tuleb loovutada paar tilka verd ja minuti pärast on kõik selge. Üks punane jooneke tähendab, et nakkust pole. Eelmisel aastal tehti Eestis üle 200 000 testi, sel aastal pea kaks korda vähem.

"Koroona pani meil paljud võimalused kinni ja peale seda pole uut harjumust tekkinud. Seksuaalselt aktiivne inimene võiks tegelikult testida. See võiks olla normaalne hügieen, et üks kord aastas võiks testimas käia. Kui oled vähe aktiivsem, siis võib-olla kaks korda aastas on see meie soovitus," sõnas Linda kliiniku juht Kristiina Vainomäe.

Tervise Arengu Instituudi mullu tehtud küsitluse järgi pole HIV-testi kunagi teinud üle poole Eesti elanikest.