Kallase sõnul on praegu laual õpetajate ettepanek leida streigi ärahoidmiseks 10 miljonit eurot ja tõsta alampalka täiendavas määras, seda summat tema sõnul aga enam haridusministeeriumi eelarvest leida ei ole võimalik.

"Nüüd on küsimus valitsuses, kas seal on võimalik seda 10 miljonit järgmiseks aastaks leida, aga seda ettepanekut, et peaksime diferentseerimisfondist raha ära võtma - sellega ma nõus ei ole," ütles Kallas.

Minister märkis, et Eesti õpetajate palgad ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrdluses kõrged ega ka võrreldavad ka teiste magistrikraadiga töötajate palkadega.

"Näeme õpetajate järelkasvu puhul, et noored ei vali seda eriala puhtalt selle tõttu, et koormused on suured, ülesanded on väga laiad, aga palk ei ole ei koormuse ega kvalifikatsioonide vääriline," ütles ta.

Kallas nentis, et ümbervaatamise võimalust oleks koolivõrgu sees, aga see on paljuski omavalitsuste küsimus. "Omavalitsuste tasandil tuleks seda ümberjagamist vaadata, et vähem betooni ja rohkem palkadesse. Suurt osa koolimajadest ja taristust omavad omavalitsused."

Ministri sõnul on näiteks koole, kus on gümnaasiumiastme peale kokku 23 õpilast. "Vaatame kõigepealt otsa nendele väga-väga pisikestele gümnaasiumitele, kus on alla 60 õpilase. Neid on omajagu Eestis ja nende õpilaste jaoks on kohad olemas nii riigigümnaasiumites kui kutseõppe keskhariduse õppekavadel. Meil ei ole tegelikult otsest vajadust neid gümnaasiume pidada ja seal on kindlasti ka õpetajate ametikohti, mida saaks vähendada ja kust saaks teiste valla õpetajate palkasid tõsta," ütles ta.

On oluline, et kohalikud omavalitsused diferentseerimisfondi raha suunaksid otse õpetajate palkadesse. "Et sealt ei tasutaks ebaefektiivset koolivõrku või muid hariduse valdkonna töötajaid. Et õpetajad saaksid oma kvalifikatsioonile vastava tasu kätte."