X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 647. päev: Venemaa suurendab armee koosseisu 170 000 sõjaväelase võrra

{{1701491940000 | amCalendar}}
Preester Vene sõjaväkke võetud ajateenijajid õnnistamas.
Preester Vene sõjaväkke võetud ajateenijajid õnnistamas. Autor/allikas: SCANPIX / IMAGO / Konstantin Mihalchevskiy

Vene president Vladimir Putin allkirjastas dekreedi, millega suurendatakse Venemaa relvajõudude maksimaalset ametlikku koosseisu 170 000 sõjaväelase võrra, teatasid Kreml ja kaitseministeerium reedel. Otsust põhjendati sõjaga Ukrainas ja NATO laienemisega, kuid samas rõhutati, et see ei tähenda mobilisatsiooni korraldamist.

Oluline Vene-Ukraina sõjas 2. detsembril kell 19.30:

- Saksamaa andis Ukrainale uue abipaketi;

- Venemaa suurendab oma relvajõudude formaalset suurust 170 000 sõjaväelase võrra;

- The Guardian: Marjinka linna staatus on ebaselge;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et relvajõududesse värbamises on vaja teha muudatusi;

- Venemaa presidendivalimiste järel tuleb lääne juhtidel otsustada, kas nad tunnustavad Vladimir Putini legitiimsust või mitte, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski;  

- Ukraina kavatseb peagi avada Kiievi rahvusvahelise lennuvälja;

- Saksa relvatööstusettevõte Rheinmetall soovib esimesed soomukid Ukrainas valmistada juba järgmisel aastal;

- Ukraina laupäeval esitatud hinnangu kohaselt Vene relvajõudude kaotustest ületas ööpäevaga surma saanud Vene sõdurite hulk taas tuhande piiri.

Saksamaa andis Ukrainale uue abipaketi

Saksa valitsus andis Ukrainale järjekordse abipaketi. Abipakett sisaldab muu hulgas 3840 155mm suurtüki laskemoona, viit droonituvastussüsteemi ja 15 HLR 338 snaipripüssi.

Samuti andis Saksamaa Ukrainale erinevaid sõidukeid.

Varem on Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius andnud teada uuest, 1,3 miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist, mis sisaldab muu hulgas nelja täiendavat IRIS-T-SLM õhutõrjesüsteemi, samuti 20 000 ühikut laskemoona 155mm suurtükkidele ja tankitõrjerelvi.

Pistoriuse sõnul kahekordistab Saksamaa järgmisel aastal Kiievile antavat sõjalist abi, tõstes selle kaheksa miljardi euroni.

Leedu tahab teha Ukrainaga koostööd kaitsetööstuse arenduses

Leedu on huvitatud Ukrainaga koostööst kaitsetööstuse teadus- ja arendustegevuses, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina kaitseministeeriumi andmeid.

Ministeerium märgib, et oma visiidil Vilniusesse teavitas Ukraina asekaitseminister Juri Džihir Leedu kaitseminister Arvydas Anusauskast Kiievi kaitseministeeriumi kaitsehangete süsteemi reformimisest ja korruptsioonivastasest võitlusest.

Anusauskas ütles, et Leedu toetab Kiievi jõupingutusi kaitsereformide tegemises.

"Leedu jagab Ukrainaga oma teadmisi läbipaistva hankesüsteemi loomise ja säilitamise valdkonnas. Me jagame oma kogemusi – kustkohast me alustasime, millist õigusraamistikku on vaja, kuidas tagada hankesüsteemi läbipaistvus ja vältida korruptsiooni," sõnas ta.

The Guardian: Marjinka linna staatus on ebaselge

Ida-Ukrainas asuva Marjinka linna staatus on praegu ebaselge, vahendab The Guardian.

Ukraina kindralstaap teatas oma reedeõhtuses raportis, et Venemaa katsed linna lähiümbruses edasi liikuda on blokeeritud. Seda, et Vene väed ise linna sisse tungisid, ei olnud aruandes mainitud.

Rybar, kes on Venemaa üks olulisemaid sõjablogijaid, avaldas Telegramis pildi, millel Vene sõdurid väidetavalt heiskavad linna edelaosas oma riigi lippu. Rybar ütles, et Ukraina domineerib endiselt teistes linnaosades.

Marjinka asub Donetski linnast umbes 20 kilomeetrit läänes. Enne sõda elas linnas veidi üle 10 000 elaniku. Nüüd on see mahajäetud ja peaaegu täielikult hävinud.

Putin suurendas Vene relvajõudude koosseisu

Vene president Vladimir Putin allkirjastas dekreedi, millega suurendatakse Venemaa relvajõudude maksimaalset ametlikku koosseisu 170 000 sõjaväelase võrra, teatasid Kreml ja kaitseministeerium reedel. Otsust põhjendati sõjaga Ukrainas ja NATO laienemisega, kuid samas rõhutati, et see ei tähenda mobilisatsiooni korraldamist.

Dokumendi kohaselt on relvajõudude ametlik suurus 2,2 miljonit inimest, neist 1,32 miljonit on sõjaväelased.

"Relvajõudude suurendamine on tingitud sõjalise erioperatsiooni (Venemaa agressiooni Ukrainas – toim.) ja NATO jätkuva laienemisega seotud kasvavatest ohtudest meie riigile," teatas Venemaa kaitseministeerium.

Ministeerium lisas, et sõjaväelaste arvu kasv on tingitud lepinguliste töötajate värbamisest ning sõjaväel ei ole plaanis ajateenistust oluliselt suurendada ega uut mobilisatsioonilainet läbi viia.

Venemaa ekspresident, praegune Vene julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedev ütles reedel, et 1. jaanuarist 1. detsembrini 2023 värvati Venemaa sõjaväkke lepingu alusel üle 452 000 inimese.

Zelenski soovib muutusi sõjaväkke värbamises

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles reedel, et relvajõududesse värbamises on vaja teha muudatusi.

"Kõik Ukrainas mõistavad, et siin on vaja muutusi. See ei puuduta ainult seda, kui paljusid saab mobiliseerida. See hõlmab ka juba sõjaväkke värvatute ja värvatavate tingimusi ning demobiliseerimise tingimusi," rääkis ta.

Zelenski sõnul arutas ta neid teemasid reedel kaitseministeeriumi ja armee juhtkonnaga ning ootab nüüd ettepanekuid probleemide lahendamiseks.

Briti ringhääling BBC teatas novembris Euroopa Liidu ametlikele andmetele viidates, et Ukrainast on lahkunud 650 000 võitlusealist meest ja saanud Euroopas elamisloa. Arvatakse, et tegelik arv on isegi veel suurem, kuna paljud ei ole EL-is ametlikult registreeritud või võivad olla põgenenud teistesse riikidesse, nagu USA või Kanada.

Ukraina sõjaseisukorra kohaselt on 18–60-aastastel meessoost kodanikel üldjuhul riigist lahkumine keelatud. Erandid kehtivad meditsiinilistel, hariduslikel ja ärilistel põhjustel.

Sõjaväkke võtmine on Ukrainas väga vastuoluline teema, sest on laialt teada, et altkäemaksu eest saab väkke kutsumisest pääseda ning võltsitud arstitõendi saab osta 3000 dollari eest.

Zelenski vallandas augustis laialdase korruptsiooniskandaali taustal kõik piirkondlike sõjaväe värbamiskeskuste vastutavad ametnikud, lubades algatada nende tegevuse suhtes kriminaaluurimise.

Sõja venimisel hakkab Ukrainal nappima värskelt värvatud relvakandjaid, seda kvantiteedi kui ka kvaliteedi poolest, kirjutas The Kyiv Independent ning viitas Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi vanemteaduri 26. novembril The Financial Timesile öeldud sõnadele, et Ukraina vajab parimas füüsilises vormis jalaväge.

Rindel olevate Ukraina sõjaväelaste keskmine vanus on 30-40 aastat ehk kümmekond aastat vanem kui tavaliselt värvatutel.

Ukraina mobilisatsioonistrateegia muutus tuleb ajal, kui Venemaa liider Vladimir Putin andis käsu suurendada Venemaa relvajõudude koosseisu 170 000 sõduri võrra.

Zelenski: kas lääs tunnustab presidendivalimiste järel Putinit?

Pärast Venemaa presidendivalimisi märtsis tuleb lääne juhtidel otsustada, kas nad tunnustavad valimiste kindla võitja Vladimir Putini legitiimsust või mitte, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Me mõistame, et valimised Venemaal toimuvad ebademokraatlikult. Pole tähtis, kuidas need lähevad, kõik teavad, mis on tulemus... Nüüd on küsimus maailmale: need võivad olla ebaseaduslikud valimised, mida maailm ei tunnista," ütles Zelensk intervjuus uudisteagentuurile AP, mille täisversiooni avaldas presidendi pressiteenistus laupäeval sotsiaalmeedia kanalis Telegram.

Tema sõnul ei järgnenud 2014. aastal, kui Venemaa okupeeris Ukrainale kuuluva Krimmi ja osa Donbassist, eriti tugevat Venemaa isoleerimist.

"Ja nüüd, kui Putin läheb valima, on ilmselt väga suur protsent, et ta ka võidab. Ta võistleb ju iseendaga. Seetõttu on siin pall juba tsiviliseeritud maailma, lääne liidrite poolel – kas tunnustada valimisi või mitte. Ühesõnaga - võib toimuda pöördepunkt - president Putini muutumine mittelegitiimseks," ütles Zelenski.

Vastates küsimusele, kas ta kutsub rahvusvahelisi liidreid üles Venemaa presidendivalimiste tulemusi ebaseaduslikuks tunnistama, ütles Zelenski, et tahaks väga, et läänemaailm sellest ise aru saaks.

"Et mina ei peaks seda tegema - helistama, survet avaldama, rääkima. Mulle tundub, et maailm saab sellest kõigest juba ise aru pärast kogu seda häda, mida Venemaa on kõikjale toonud ja loomulikult Ukrainasse," ütles Ukraina riigipea.

Lisaks on Zelenski kindel, et Venemaal pole opositsiooni Putini suhtes.

"Me näeme neid inimesi. Me näeme seda tinglikku või kunstlikku opositsiooni, millel on Putiniga samad seisukohad sõja, Venemaa globaalse isolatsiooni, tuumarelvade kasutamise, majanduse, Ukraina okupeerimise suhtes. See on lihtsalt järjekordne Putini satelliit, kuigi teistsuguse näo ja nimega, aga sama kuradiga keskel," ütles ta.

Ukraina lubab peagi taastada Kiievi lennujaama töö

Ukraina on saanud tugevamaks ning suudab peagi taastada Kiievi rahvusvahelise lennujaama töö, ütles president Volodõmõr Zelenski kantseleiülem Andrii Jermak.

"Naasmine rahuaegse elu elementide juurde on võimalik, kuna Ukraina on saanud tugevamaks," rääkis Jermaks Kiievi lähistel asuval Borispoli lennujaama hoones peetud kohtumisel välisriikide diplomaatidega.

"Me suudame nüüd tagada selle koha turvalisuse, seda tänu meie kaitsejõududele ja tänu sõpradele, teie riikidele. Ma olen kindel, et need sümboolsed pardakaardid, mis teile täna anti, muutuvad peagi reaalselt kasutatavateks," ütles Jermak.

Jemraki asetäitja Andrii Sõbiga lisas, et Borispoli lennujaam oli esimene suur Ukraina taristuobjekt, mis suleti, kui Vene väed alustasid eelmise aasta 24. veebruaril täiemahulist sissetungi ning saab ka esimeseks, mis avatakse, kui tingimused seda lubavad.

Jermak rääkis juba nobvembri keskel, et üks tsiviillennuväli avatakse Ukrainas juba enne, kui sõda lõppeb, kuid ta ei täpsustanud milline.

Venemaa täiemahulise agressiooniga lõppes Ukraina kohal igasugune tsiviillennuliiklus.

Jermak kutsus diplomaadid kohtumisele, millel arutatid president Zelenski kümnepunktilist rahukava, mis näeb ette Vene vägede väljaviimise, Ukraina suveräänsuse taastamise tema 1991. aasta piirides ning sõjakuritegude tribunali loomise.

Rheinmetall tahab esimesed soomukid Ukrainas toota juba 2024. aastal

Ukrainasse tehast kavandav Saksa relvatööstusettevõte Rheinmetall soovib esimesed soomukid seal valmistada juba järgmisel aastal, ütles firma tegevjuht Armin Papperger.

"Pärast lepingu allkirjastamist tahame, et esimene Fuchs oleks valmis kuue-seitsme kuu jooksul ja esimene Lynx 12-13 kuu jooksul," rääkis Papperger Saksa majanduslehele WirtschaftsWoche.

Papperger ütles, et loodab järgmise aasta alguses sõlmida Ukrainaga kokkuleppe soomustransportööride Fuchs ja jalaväe lahingumasinate Lynx ehitamiseks.

Ukraina teatas oktoobris ühisest kaitseettevõttest Rheinmetall AG-ga, et aidata kaasa olulise sõjavarustuse tootmisele kohapeal ning Ukraina relvajõududele saadetud lääne relvade hooldamiseks ja parandamiseks.

Ukraina toetub suuresti Lääne rahalisele ja sõjalisele abile, mida on pärast Venemaa täismahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris saanud kümnete miljardite dollarite ulatuses. Saksamaa on Ukraina üks suurimaid toetajaid.

Ukraina ametnikud loodavad, et koostöö Lääne relvatootjatega võib aidata elavdada kodumaist relvatööstust, mis oli enne Venemaa sissetungi kriisis.

Kiiev soovib ka püüda vähendada oma sõltuvust lääne abist, anda majandusele lisatõuke ja kiirendada laskemoona tarnimist rindele.

Ukraina teatel ületas Venemaa inimkaotuste hulk taas 1000 piiri

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 331 110 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

- tankid 5571 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 10 385 (+13);

- suurtükisüsteemid 7941 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 913 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 602 (+0);

- lennukid 323 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 5994 (+18);

- tiibraketid 1568 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 410 (+11);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1138 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Anett Peel

Allikas: Reuters, Interfax, Ukrainska Pravda

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: