"Täna teatan uhkusega ka uuest kolme miljardi dollari suurusest lubadusest Rohelisele Kliimafondile, mis aitab arenguriikidel investeerida vastupidavusse, puhtasse energiasse ja looduspõhistesse lahendustesse," ütles Dubaisse saabunud Harris.

Rohkem kui 20 miljardi dollari suuruse tagatisega fond on suurim rahvusvaheline fond, mis on pühendunud arengumaade kliimameetmete toetamisele, märkis uudisteagentuur Reuters.

USA allikad on siiski Reuters öelnud, et lubadus sõltub rahaliste vahendite olemasolust ja poliitiliselt lõhestunud USA Kongress peab rahastamiseks loa andma.

Fondi esindajad teatasid oktoobris, et praegune, fondi vahendite täiendamise teine voor on toonud kliimamuutustest enim haavatud piirkondades aastatel 2024–2027 käivitatavate projektide rahastamiseks umbes 9,3 miljardi dollari väärtuses lubadusi.

Sellegipoolest moodustavad ÜRO andmetel senised lubadused ainult murdosa ligikaudu 250 miljardist dollarist, mida arengumaad vajaksid igal aastal 2030. aastaks, et kohaneda soojema kliimaga. Lisaks kliimamuutustega kohanemise toetamisele rahastab fond ka projekte, mis aitavad riikidel üle minna puhtale energiale.

Harris, kes esindab USA-d COP28-l president Joe Bideni asemel, juhib USA delegatsiooni, kuhu kuuluvad ka kliimasaadik John Kerry ning kümned kõrgemad administratsiooni ametnikud ja kabinetiliikmed.

"Nii presidendi kui ka asepresidendi jaoks oli oluline tagada, et USA juht oleks COP-il," ütles ametnik, lisades, et Harris tahtis "veenduda, et me räägime maailmale lugu meie tehtud edusammudest. USA-s."

Eesti annab fondile ühe miljoni

Peaminister Kaja Kallas teatas laupäeval Dubais kliimamuutuste konverentsil COP28 peetud Eesti riigikõnes, et Eesti eraldab Rohelisele Kliimafondile üks miljon eurot (ligi 1,1 miljonit dollarit).

Eesti on otsustanud panustada üks miljon eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi ning lisaks veel 50 000 eurot UNFCCC täiendavate tegevuste usaldusfondi ja 50 000 eurot uude kahjude ja kaotuse fondi, et aidata arenguriike kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel, vahendas valitsuse pressiteenistus Kallase sõnu.

Kallas märkis, et arenenud riigid toetavad arengumaid, et aidata neil kliimamuutuste mõjudega toime tulla ja kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada. Sellel aastal saab loodetavasti arenenud riikide eraldatud kliimarahastus esimest korda olema kokkulepitud 100 miljardit dollarit aastas, ütles Eesti peaminister.

Kallas rääkis oma kõnes ka Eesti tegevusest kliimamuutuste pidurdamisel ning viitas Venemaa agressiooniga Ukrainas korraldatud keskkonnakatastroofidele.