Briti siseminister James Cleverly avalikustas esmaspäeva õhtul oma ettekandes Briti parlamendi alamkojale, millised muudatused toimuvad lähiajal Ühendkuningriigi sisserändepoliitikas.

Suurim muudatus puudutab sisserändereegleid oskustööjõule. Kui seni oli oskustöötaja viisa saamiseks vaja teenida uuel Briti töökohal vähemalt 26 200 naela, siis tulevikus on minimaalseks lubatud oskustöötaja palgaks 38 700 naela.

Samuti tõuseb 38 700 naelani sissetuleku piirmäär, mida tuleb teenida pereviisa taotlemiseks.

Samuti piiratakse pereliikmete arvu, keda tohib tuua riiki sinna teisel alusel sisserännanud isik. Näiteks keelatakse tervishoiutöötajatel tuua riiki kaasa pereliikmeid.

Veel üks muudatus puudutab niinimetatud "tööjõupuudusega tegevusala nimekirja." Loetellu kantud erialade töökohtadele sai seni palgata välismaalasi, makstes neile kuni 20 protsenti vähem kui Briti töötajatele. Valitsust sisserände küsimustes nõustav nõukoda pakkus oktoobris skeem sootuks kaotada, sest see viib palku alla ning seab välismaiseid töötajaid ekspluateerimise ohtu.

Valitsus võttis nõukoja ettepaneku arvesse ning tühistabki selle palgaerandi. Edaspidi hakkab nõukoda otsustama iga eriala nimekirja eraldi kandmise üle.

Enne uute reeglite avalikustamist lekkis info, et valitsus algatab arutelu kõrghariduse omandanud vilistlaste erandi üle, mis lubab vilistlastel elada Ühendkuningriigis kaks kuni kolm aastat pärast kõrghariduse omandamist muu seadusliku aluseta.

Briti Ülikoolide liidu Universities UK esindaja Vivienne Stern on juba skeemi kaotamise plaani hukka mõistnud.

"Välismaised tudengid toovad 40 miljardit naela Briti majandusse, ning moodustavad Ühendkuningriigi ühte tugevaimat ekspordiartiklit," ütles Stern.

Ometi pole Cleverly selgeid uusi muudatusi tudengite osas avalikustanud peale ühe, millega keelatakse tudengitel tuua riiki ülalpeetavaid pereliikmeid.

Cleverly lubas, et uued meetmed võimaldavad vähendada sisserännet 300 000 inimese võrra aastas.

Brititi valitsuse otsus on tingitud avalikkuse survest piirata sisserännet. Eelmisel aastal kasvas netosisseränne Ühendkuningriiki 745 000 inimeseni, mis on umbes kolm korda rohkem kui enne Brexitit. Lisaks tunnistas novembris Ühenkuningriigi Ülemkohus ebaseaduslikuks valitsuse katset saata asüülitaotlejad Rwandasse ning menetleda nende taotlusi seal.

Uuringufirma YouGov küsitluse järgi peab 41 protsenti valijatest sisserännet üheks kolmest suurimast probleemist riigis. Sisserändest tähtsamad on valijatele ainult majandus ja tervishoid.