X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas: meil ei ole seda 10 miljonit õpetajate palkadeks kusagilt võtta

Foto: Siim Lõvi /ERR

Et õpetajate soovi täita ja nende alampalka tõsta järgmisel aastal kolme protsendi asemel viis protsenti, peaks leidma kümme miljonit eurot juurde, kuid kuivõrd riigieelarvega on tuli takus, pole kuskilt seda võimalik nii kiiresti kärbetena leida, laenuraha selleks aga ei sobi, ütles "Esimeses stuudios" haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Valitsus otsustas riigieelarve projekti lisada kaheksa miljonit eurot, et õpetajate palga alammäär tõuseks järgmisel aastal algselt plaanitud 1,77 protsendi asemel kolm protsenti. Õpetajate soov on aga viis protsenti. Kallas sõnul oleks selleks vaja veel 10,7 miljonit.

"See on (nagunii) üsna keeruline eelarve – miinus on nibin-nabin alla selle kolme protsendi, mis on Euroopa Liidu reeglitega lubatud. Isegi 10 miljoni lisamine tekitab küsimuse, kas me jääme sinna kolme protsendi piiri äärde. Kuid see ei olnudki põhipõhjus. Küsimus oli, et kust sa võtad selle raha, sest see oleks tähendanud, et kuskilt mujalt peab kärpima. Ainuke muu alternatiiv oli laenuraha. Aga me teame, et laenurahaga õpetajate palkade maksmine ei ole ikkagi õige tee. Nii et me jäime ikkagi praegu 10 miljoni leidmisega hätta, sest meil ei ole seda kiirelt kuskilt kärpida," lausus Kallas.

Kaheksa miljonit, mis eelarvesse kirjutatakse juurde, leiti põhiliselt kolme asja pealt: kuivõrd kogu koolisüsteemis minnakse täielikult üle eestikeelsele haridusele, siis lõpetati venekeelsetes koolides ja lasteaedades ära eestikeelse lisaõpetaja programm; teiseks leiti palju raha rohepöörde tegevuste ülejäägi näol ning kolmandaks viidi IT Akadeemia tegevused riigi rahastuse alt Euroopa Liidu vahendite alla, selgitas Kallas, lisades, et kindlasti ei võeta raha ära kõrgharidusest.

Kuid ka selle kaheksa lisamiljoniga pole kõik veel täiesti selge. Kolmapäeval on riigikogu päevakorras järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmine, kuid riigieelarve eelnõus pole kirjas valitsuse lubatud täiendavat kaheksat miljonit eurot.

Kallase sõnul lahendatakse praegu olukord valitsuse määrusega. "Kuna eelarve on seotud riigikogus usaldushääletusega, siis seda eelarvet praegusel kujul lahti võtta ei saa. See eelarve tuleb vastu võtta usaldushääletusega ja kohe järgmisel hetkel teha muudatusettepanek, et see kaheksa miljonit sisse viia. Õpetajad muretsema ei peaks, sest selle alammäära kehtestab valitsus oma määrusega. Valitsus võtab vastutuse, et see kaheksa miljonit saab seal eelarves olema," ütles ta.

Kallase sõnul tähendab riigieelarve vastuvõtmisega seotud ajapuudus, et kuskilt pole nii kiiresti enam võimalik 10 miljonit kärbete näol leida.

"Meil ei olnud aega minna seda 10 miljonit teiste ministeeriumite ridade pealt otsima. Eelarve on vaja vastu võtta, neid kärpeid seal  ei ole võimalik läbi töötada. Laenurahast me seda maksta ei saa, valitsuse reservist me seda maksta ei saa, kuna tegemist on nii-öelda pika rahaga. Tänane seis on, et riigieelarves üle vahendeid, mida me saaksime sinna suunata, ei ole. /.../ Hariduse valdkonnast, kui seda lisaraha mujalt ei leia, leida on üsna võimatu ülesanne," lausus Kallas.

Kallase sõnul on haridusministeerium alates suvest kärpinud juba 16 miljonit eurot ning rohkemat leida ei ole võimalik. "Kõigi haridusministeeriumi töötajate tegevuskulude maht on aastas 16 miljonit ehk me kärpisime sisuliselt ühe haridusministeeriumi jagu raha," nentis ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Liisu Lass

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: