Hiljuti Belgia armeest kindralleitnandi auastmes erru läinud Thys ütles teisipäeval avalik-õiguslikus ringhäälingus VRT, et laskemoonavarude tagamine kuni kaks kuud kestvate rünnakute tõrjumiseks nõuab viite kuni seitset miljardit eurot, mis on palju rohkem kui valitsus praegu suudab võimaldada, vahendas väljaanne Politico.

"Mul oli laskemoona ostmiseks aastas 15 miljonit eurot, nüüd on seda suurendatud 150 miljoni euroni," ütles Thys. "Kui siin sõda puhkeks, peaksime laskemoonapuuduse tõttu juba mõne tunni pärast vaenlast kividega loopima," lisas erukindral.

Alates sellest, kui Venemaa 2022. aastal alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse, on lääneriikide valitsused saatnud Kiievile laskemoona ja relvastust, et aidata sel tõrjuda Moskva rünnakuid ja tugevdada oma kaitset.

Euroopa Liidu relvaettevõtted on aga raskustes oma tootmisvõimsuste suurendamisel, et täiendada liikmesriikide laskemoonavarusid ja tagada relvaabi Ukrainale, eriti kui tegemist on 155-millimeetrise kaliibriga mürskudega. See tähendab, et EL ei suuda peaaegu kindlasti täita endale seatud eesmärki tarnida Ukrainasse järgmiseks kevadeks miljon mürsku.

Kuigi rünnak Belgia vastu on ebatõenäoline, tõstab riigi laskemoonanappus taas fookusesse Euroopa suutlikkuse jätkata relvatarneid Ukrainale, märkis Politico.

Novembris, vahetult pärast Thysi erruminekut, sõlmis Belgia valitsus kohaliku relvatootjaga FN Herstal 20-aastase lepingu, sealhulgas laskemoona ostmiseks, kuid tarned võtavad aega.