"Tahtmist kokku leppida peab olema kõigil riigikogu erakondadel. Siin ei ole opositsiooni ja koalitsiooni, on üks riigikogu ja selle ühe riigikogu töövõime," ütles Karis pöördumises.

Karise sõnul teevad lõputud ööistungid rahva esinduskogu sisutühjaks.

"Me kõik saame aru, et erakorralisi parlamendivalimisi nüüd ei tule. Praegune riigikogu suudab igal juhul moodustada enamusvalitsuse ja vastu võtta riigieelarve," lausus president.

Karis märkis, et riigikogu erakondade esindajatest kinnitas talle enamus, et nad tahavad jätta selja taha riigikogu tööd halvava lausobstruktsiooni ja samuti seaduste vastu võtmise läbi usaldusküsimustega sidumise.

Kui riigikogu kokku leppida ei suuda, siis kestab praegune patiseis Karise sõnul veel 3,5 aastat, kuni järgmiste riigikogu valimisteni.

"Mis puudutab valitsuse usaldusega seotud seadusi, siis esiteks hindan ma nende puhul kooskõla põhiseadusega. Teiseks tahan näha, kui palju on need tõesti sisuliselt seotud riigieelarvega. Alles pärast seda saan teha otsuse, kas ühe või teise seaduse sidumine usaldusküsimusega oli põhjendatud või mitte," ütles Karis.

ERR-i ajakirjanik Madis Hindre küsis, kas tuleval aastal Karis riigieelarvega mitte seotud olevaid eelnõusid seadusena välja ei kuuluta.

Karis rõhutas, et seaduse tagasilükkamise üks põhjus on selle mitte vastamine põhiseadusele. Seaduse tagasi lükkamine ei tohi tema sõnul aga pärssida valitsuse põhifunktsioonide teostamist.

"Kui valitsus ei saa oma põhitegevust teostada. Ja eelarve on üks nendest, aga mitte ainuke. See tähendab seda, et igale seadusele, mis tuleb riigikogust siia Kadriorgu, tuleb eraldi otsa vaadata. Mingeid lubadusi ette, et üks või teine seadus saab tagasi lükatud, ma anda ei saa," lausus Karis.

Riigikogu patiseisu lahendamiseks kutsus Karis erakondi üles ise kompromissi pakkuma ja mitte ootama kompromissi teistelt.

Karis ütles veel, et lisaks opositsioonierakondade esindajatele, oli ka koalitsioonierakondade esindajate seas neid, kes arvasid et peaministri tagasiastumine võiks aidata olukorda lahendada.

"Oli erakondi, kes leidsid, et need kaks asja tuleb hoida lahus. Üks on see surve, mida eelkõige opositsioon teeb peaministrile, ehk tema tagasiastumiseks ja teine on see, mis toimub parlamendis. Aga oli ka erakonnajuhte, ja mitte ainult opositsioonis, kes arvasid, et peaministri tagasiastumine võiks olla üheks lahenduseks, et siit edasi minna," rääkis Karis.

Hindre küsis peaminister Kaja Kallase öeldu kohta, et see, kas eelnõu on seotud riigieelarvega või mitte, ei saa olla põhiseaduse järgi aluseks, kas valitsuse usaldusega seotud eelnõu kuulutatakse seadusena välja või ei kuulutata.

"Kindlasti saab," vastas sellele Karis. "See on avalik presidendi seisukoht," rõhutas ta.

Karis rõhutas, et ainuke seadus, mida üldse saaks usaldusküsimusega siduda on riigieelarve seadus.

Reinsalu: parlamendis on koopavarjud

Kadriorus võis teisipäeval ja kolmapäeval näha parlamendierakondade esindajaid, kes käisid presidendi juures arutamas poliitilist olukorda riigikogus.

Karis ütles, et enamik neist tahab obstruktsiooni ja usaldusega seotud seadused seljataha jätta. President tegi erakondadele oma ettepaneku.

"Ma tegin erakondadele ühe ettepaneku, kuidas läheneda sellele küsimusele. Mitte niimoodi, et istutakse laua taga ja öeldakse ühele või teisele erakonnale, et kui teie teete seda, siis meie teeme toda. Et see peaks olema vastupidi, kõigepealt eks laua taha meele, mina olen valmis erakonnana või meie oleme erakonna valmis selliseks kompromissiks ja niimoodi käib igaüks oma kompromissid välja ja siis on võimalik sellelt pinnalt võib-olla edasi liikuda," sõnas Karis.

Tänastes sõnumites teineteisemõistmist ei paistnud.

"Ma pean ütlema, et meie oleme korduvalt erinevaid ettepanekuid teinud. Neid ettepanekuid on erinevatest valdkondadest ja probleem on ju selles, et tänane valitsuskoalitsioon välistab ühelgi neist teemadest isegi arutelu avamise. Noh, sellises olukorras, milliseid kompromisse me siin otsime," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et koalitsioon on kogu aeg kompromissidele avatud olnud. "Aga kui teiselt poolt tulevad sellised ultimatiivsed nõudmised, siis me ei näe, et see oleks kompromissiettepanek," ütles Uibo.

Riigikogus seisab ees järjekordne ööistung, kus päevakorras on valitsuse usaldusega seotud eelnõud ning nende menetlemiseks käib obstruktsioon. Saalis ei jaksa sel ajal olla aga ei koalitsiooni ega ka opositsioonipoliitikud.

"Keegi ei kuula tegelikult, mida keegi räägib ja isegi ei üritata midagi öelda, kui räägitakse, räägitakse tundide viisi ja mitte midagi ei öelda. Tegelikult institutsioonid ei tööta, sest et seadusi ei saa muuta ega otsuseid vastu võtta. Sellist olukorda ei ole Eesti vabariigis enne olnud," ütles Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi.

Üha rohkem poliitikuid näeb vajadust vahetada valitsusjuhti.

Kui Keskerakonna liider Mihhail Kõlvart vaataks eraldi riigikogu töö probleemi ja peaministri umbusaldamist, siis Isamaa juhi hinnangul on need omavahel seotud.

"Ei ole küsimusi ühes eelnõus või üksikprobleemis eraldi võetuna. Meil on praegu Eestis paraku, tuleb tunnistada tusameele talv ja see tusameel on tekkinud ühiskonnas nagu üks eraldi pilv ja see stressipilv, see on probleem ühiskonna jaoks, sest ta madaldab meie efektiivsust, panustada meie julgeoleku kindlustamisse, majanduse uuesti tõusule pööramisse ja sellega tuleb tegeleda riigi tasemel. See, mis siin parlamendisaalis toimub, need on koopavarjud, need on koopavarjud tegelikule ühiskonna stressiolukorrale ja usalduskriisile," ütles Isamaa esimees Urmas Reinsalu.