Riigikogu töögraafikus on sel aastal jäänud veel kaks korralist istunginädalat. Saame näha, kas ka pärast riigieelarve vastu võtmist jätkab EKRE lausalise obstruktsiooniga või poeb jõulurahu kõigi hinge.

Mööduva aasta jooksul on vast enam kui kunagi varem räägitud riigikogu menetlusreeglitest. Kui üldiselt võiks ju rõõmustada, et demokraatia toimimine nii palju avalikku tähelepanu köidab, siis kardan, et seekord pole me suutnud panna inimesi rohkem parlamendi tegevuse vastu huvi tundma, vaid vastupidi, pigem neid eemale pelutanud.

Riigikogu saadikutel on obstruktsiooni abil õigus riigikogu tööd ajutiselt takistada, kui nad leiavad, et nende argumente konkreetse seaduseelnõu või otsuse kohta kuulda ei võeta. Aga parlamendi tööd täielikult halvata ei ole kellelgi õigust. Koalitsioonil on enamuse valijate toetus ja demokraatias saadakse võim valimiste, mitte populaarsusküsitluste või väljapressimiste teel. Samas ka see, et koalitsioonil on vaja oma poliitilist programmi ellu viia, ei õigusta hea õigusloome tavast ega parlamentaarsest debatist loobumist.

Ummikseisu lahendamise võti on tõesti riigikogu enda käes. Ükski teine institutsioon ei saa parlamendi tööd ära teha. Presidendil on Eestis olnud oluline roll poliitiliste ummikseisude lahti harutamisel, kuid presidendi ametiülesanded piirduvad konkreetse vastu võetud seaduse põhiseaduspärasuse hindamisega. Ka riigikohus ei peaks olema koalitsiooni ja opositsiooni tülide vahekohtunik. Ometi otsiti sel aastal koguni kahel korral riigikohtust abi.

Protseduuriliste küsimuste esitamise lõpetamise kaebuse jättis riigikohus sisuliselt läbi vaatamata, leides, et protseduurilised küsimused ei kuulu riigikogu liikme mandaadi põhiseadusega kaitstavate osade hulka. See on üksnes riigikogu liikme istungist osavõttu toetav võimalus. Eelnõude ja arupärimiste üleandmisele ajalise piiri kehtestamine ning arupärimistele vastamisega hilinemine piirasid küll riigikogu liikme õigust oma mandaati teostada, kuid seda õigustasid teised põhiseadusest tulenevad väärtused, teiste põhiseaduslike institutsioonide töövõime ning riigikogu teiste liikmete õiguste tagamine.

Viimasele riigikohtu otsusele kirjutas üks kohtunik ka eriarvamuse, milles leidis, et riigikogu liikmetel ei olnud üldse õigus päevakorra kinnitamist puudutavaid otsuseid riigikohtus vaidlustada, sest need on tehtud n-ö siseõigussuhtes.

Kuigi riigikohtu otsused aitasid parlamendi kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamisele oluliselt kaasa ja harutasid ummikseisu lahti, siis taolised enesekorralduslikud küsimused ei peaks üldiselt olema kohtu rida. Kohtu kaudu parlamendisiseste küsimuste lahendamine paneb selle tugeva poliitilise surve alla ja võimaldab pahatahtlikult lisaks riigikogu enda tööle halvata ka kõrgeima kohtu töö.

Siiani ongi parlament oma töö korraldamisega üldiselt ise hakkama saanud. Leidsin varasemast ainult paar sarnast kohtuasja. 2021. aasta lõpus kuulutas kohus riigikogu otsused sama aasta novembris toimunud täiskogu istungite kaugosalusega läbiviimise kohta õigusvastaseks.

2009. aastal leidis kohus, et riigikogu juhatuse otsus mitte võtta menetlusse Keskerakonna esitatud otsuse eelnõu, millega taheti korraldada rahvahääletus riigikogu erakorraliste valimiste läbiviimiseks, oli õiguspärane, sest riigikogu pädevuses pole sellises küsimuses rahvahääletuse korraldamine.

Riigikogu kodu- ja töökorra seadust saab teha veel paremaks. Saab istungi juhataja õigusi istungi korraldamisel täpsustada, eelnõude ja arupärimiste üleandmise korda muuta, sisult sarnaste muudatusettepanekute sidumise võimalusi või alternatiivsete muudatusettepanekute hääletamisprotseduuri reguleerida.

Kaks aastat tagasi kutsus riigikogu juhatus kokku fraktsioonide esindajate juhtgrupi ja seda toetava ekspertrühma, mille ülesandeks oli kodukord läbi analüüsida. Vajalikud muudatusettepanekud said juba tollal välja töötatud. Usun, et veel enam oli tollasest tööst abi riigikogu kantseleil, et olemasolevat kodukorda tõlgendada.

Kehtivates seadusesätetes ei peitu sugugi praeguse olukorra põhjused. On saadud hakkama ka kehtiva seaduse raames. Ja kui obstruktsiooniga liialdamise tingimustes mindaks kodukorda muutma, võidakse vastureaktsioonina vähemuse õiguseid liigselt piirata. Seetõttu ei oleks hea mõte just praegu kodu- ja töökorra muudatustega kiirustada.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.