X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 652. päev: USA ja Ukraina tahavad tuua rohkem relvatootmist Ukrainasse

{{1701920640000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelased
Ukraina sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/AFP/ROMAN PILIPEY

USA ja Ukraina tahavad tuua rohkem relvatootmist Ukrainasse. USA vabariiklastest senaatorid blokeerisid kolmapäeval Valge Maja taotluse 106 miljardi dollari suuruse hädaabi saamiseks peamiselt Ukrainale ja Iisraelile. Vabariiklased teatasid juba varem, et ei toeta edasist sõjalist abi Ukrainale, kui Bideni administratsioon ei nõustu tugevdama piirijulgeolekut. Kieli instituudi uuringu kohaselt langes lääneriikide abi Ukrainale viimastel kuudel sõjaeelsele tasemele.

Oluline 7. detsembril kell 21.07:

- Ukraina peastaap: rindel toimus ööpäevaga 56 kokkupõrget Vene okupatsioonivägedega;

- Ukraina energiaministeerium kutsus inimesi elektrit kokku hoidma pärast Vene rünnakut elektrijaamale;

- USA ja Ukraina tahavad tuua rohkem relvatootmist Ukrainasse;

- Uuring: abilubadused Ukrainale on pisimad sõja puhkemisest peale;

- USA senat tõkestas Ukraina ja Iisraeli abi immigratsiooniga seoses;

- ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi;

- Venemaa pommitas Sumõ oblastit.

Ukraina peastaap: rindel toimus ööpäevaga 56 kokkupõrget Vene okupatsioonivägedega

Ukraina peastaabi teatel toimus ööpäeva jooksul 56 kokkupõrget Ukraina ja Vene vägede vahel. Enim kokkupõrkeid leidis aset Bahmuti ja Avdijivka suundadel Donetski oblastis, kus toimus vastavalt 19 ja 15 Vene rünnakut.

Samuti toimus Zaporižžja rindel kuus Vene rünnakut ning Kupjanski ja Marjinka suundadel mõlemal viis rünnakut.

Ukraina väed hoiavad jätkuvalt positsioone Dnepri jõe okupeeritud idakaldal ning tekitavad seal Vene üksustele kaotusi.

Venemaa teostas kolm raketi- ja 39 õhurünnakut ööpäeva jooksul. Lisaks tulistati 27 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Ukraina õhuväed tegid viis rünnakut Vene vägede ja sõjatehnika koondumispaikade pihta. Lisaks hävitasid Ukraina raketijõud Vene elektroonilise sõjapidamise süsteemi.

Ukraina energiaministeerium kutsus inimesi elektrit kokku hoidma pärast Vene rünnakut elektrijaamale

Ukraina energiaministeerium kutsus neljapäeva elektrit kokku hoidma, kui üks rinde lähedal asuv elektrijaam langes mürsurünnaku alla.

"Täna pärastlõunal ründas vaenlane üht soojuselektrijaama rindetsoonis," ütles ministeerium, kutsudes inimesi kasutama elektrit "mõistlikult ja ökonoomselt".

USA ja Ukraina tahavad tuua rohkem relvatootmist Ukrainasse

Kiiev teatas neljapäeval, et allkirjastas USA-ga kokkuleppe, millega ameeriklased lubavad aidata tuua rohkem relvatootmist Ukrainasse.

Ukraina on sõja algusest peale sõltunud Venemaa pealetungi tõrjumises suuresti Lääne relvadest ja laskemoonast. Euroopa ja Ühendriikide ind Ukrainat sõjaliselt ja rahaliselt toetada on aga viimasel ajal kahanenud.

"Memorandum seab kaitsetööstuse Ukrainasse lokaliseerimise üheks esmastest prioriteetidest," ütles Ukraina presidendikantselei avalduses.

"See dokument aitab ehitada meie riiki tootmishooneid, et varustada relvajõude vajalike relvadega, eriti õhutõrje, kriitilise laskemoona ning remondi ja hoolduse valdkonnas."

Plaanid töötati välja sel nädalal Washigtonis Ukraina ja USA tootjate kaitsetööstuskonverentsil.

"Sellest võttis osa umbes 350 Ameerika, Ukraina ja Euroopa töösturit ja valitsuametnikku," ütles presidendikantselei.

Uuring: abilubadused Ukrainale on pisimad sõja puhkemisest peale

Ukraina liitlased on riigile lubatavat abi oluliselt vähendanud ning see on langenud madalaimale tasemele sõja puhkemisest saadik, ütles Kieli instituudi Ukraina abi jälgiv töörühm.

"Ukraina toetamise dünaamika on aeglustunud," ütles instituut ja lisas, et 2023. aasta augustist oktoobrini Ukrainale lubatud sõjalise, finants- ja humanitaarabi hulk on kahanenud peaaegu 90 protsenti 2022. aasta sama perioodiga võrreldes.

Seega on jõutud madalaimasse punkti alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis.

Arvud näitavad üha suuremaid mõrasid Lääne toetuses Ukrainale, kuna tolle kauaoodatud vastupealetung ei ole toonud loodetud läbimurret ja maailma tähelepanu on endale tõmmanud Iisraeli-Hamasi sõda.

USA-s blokeerivad senati vabariiklased demokaatidega tekkinud piirijulgeolekutüli tõttu täiendavat rahastust Ukrainale ja Euroopa Liidus on läbirääkimised 50 miljardi eurose paketi üle järgmiseks neljaks aastaks vinduma jäänud.

Kieli instituudi andmed näitavad, et selle aasta augustist oktoobrini on Ukrainale abi lubatud vaid 2,11 miljardi euro eest, mis on 87 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Uuringus vaadeldud 42 doonrriigist vaid 20 lubas viimase kolme kuu jooksul Ukrainale uut abi anda. Ka see on pisim arv kogu sõja jooksul.

"Arvestades USA täiendava abi määramatust, võib Ukraina loota ainult sellele, et EL võtab vastu ammu välja kuulutatud 50 miljardit eurose toetuspaketi," ütles instituut ja hoiatas, et iga viivitus tugevdab Venemaa positsiooni.

USA senat tõkestas Ukraina ja Iisraeli abi immigratsiooniga seoses

USA vabariiklastest senaatorid blokeerisid kolmapäeval Valge Maja taotluse 106 miljardi dollari suuruse hädaabi saamiseks peamiselt Ukrainale ja Iisraelile. Vabariiklased teatasid juba varem, et ei toeta edasist sõjalist abi Ukrainale, kui Bideni administratsioon ei nõustu tugevdama piirijulgeolekut. 

Eelnõu Ukraina, Iisraeli ja Taiwani abistamiseks ei saanud USA senati protseduurilisel hääletusel edasipääsuks piisavalt hääli. 

Vabariiklased olid hädaabipaketi vastu, kui kõrvale jäeti piiri- ja immigratsioonireformid, mida nad olid lepingu osana nõudnud.

Hääletus abipaketiga mitte edasi liikuda tähistas olulist lüüasaamist president Joe Bidenile, kes hoiatas USA kongressi, et Venemaa liider Vladimir Putin ei peatu Ukrainaga ja võib isegi rünnata mõnda NATO riiki.

Eelnõu heakskiitmiseks oli vaja saada 60 häält. Vastu oli 51 ja poolt 49 senaatorit, vahendas The Wall Street Journal. 

Biden ütles enne hääletust, et on valmis kompromissideks vabariiklastega nende piirireformi nõudmiste osas. "Olen valmis tegema piiri osas olulisi kompromisse. Peame katkise piirisüsteemi parandama. See on tõepoolest katki. Aga siiani pole ma selles osas vastust saanud," seletas president.

Biden hoiatas juba varem päeval, et USA seadusandjad peavad kiitma heaks sõjalise abi Ukrainale veel sel kuul.

"Vastasel korral teevad nad Venemaa diktaatorile Vladimir Putinile suure teene. Sellega ei saa venitada," sõnas Biden.

"Kongress peab kiitma heaks täiendava rahastuse Ukrainale enne pühadeaegset puhkust. Nii lihtne see ongi. Ausalt öeldes on minu arvates uskumatu, et oleme üldse jõudnud selleni, et meie kongressi vabariiklased on valmis tegema Putinile suurima kingituse, mida ta ainult võiks soovida", ütles president.

ISW: Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi. 6. detsembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Avdijivka töösturajooni piirkonnas veidi edasi. Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed liikusid edasi ka koksitehase ja Pervomaiske suunal. ISW teatas siiski, et endiselt pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid koksitehase suunal edasi liikuda. 

Stepove ümbruses käivad endiselt ägedad lahingud, positsioonid käivad käest kätte. Stepove küla jääb Avdijivkast kolme kilomeetri kaugusele, piirkonnas asub strateegiliselt tähtis raudteeliin. Pärast Stepove vallutamist saaks Venemaa sealt suunast rünnata ka koksitehast.

Venemaa droonirünnakus Odessa oblastile sai üks inimene surma

Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Iraani päritolu droonidega Odessa piirkonda, tekitades purustusi sadamataristule ja tappes ühe inimese, teatasid Ukraina võimud.

Venemaa pommitas Sumõ oblastit

Venemaa pommitas kolmapäeval üheksat Sumõ oblastis asuvat asulat. Venemaa rünnakute tõttu toimus üle 26 plahvatuse, vahendas The Kyiv Independent.

Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 336 230 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 5618 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 10 482 (+26);

- suurtükisüsteemid 8045 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 919 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 605 (+0);

- lennukid 324 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6116 (+33);

- tiibraketid 1571 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 10 561 (+29);

- laevad / paadid 22 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1156 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: ISW/WSJ/BNS/The Kyiv Independent

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: