Taiwani presidendi ametikoha pärast võitleb kolm kandidaati. Peamised erinevused nende programmides puudutavad suhteid Hiinaga, vahendab Nikkei Asia. Väljaande sõnul on tegemist kõige tähtsamate tulevase aasta valimistega Aasias.

Favoriidiks peetakse praegust asepresidenti Lai Ching-tet, kes kuulub vasaktsentristlikusse Demokraatlikusse Progressiivsesse Parteisse (DPP). Lai on 64-aastane söekaevuri poeg, kes on varem toetanud avalikult Taiwani iseseisvuse välja kuulutamist.

Siiski nüüdseks ütleb ta, et "Taiwan on juba iseseisev ja suveräänne riik," mistõttu puudub vajadus Taiwani iseseisvuse väljakuulutamiseks. Tema toetus viimases My Formosa arvamusküsitluses püsib 37,8 protsendi juures.

DPP on valitsenud Taiwanit alates 2016. aastast ning sellest ajast saadik on igasugu ametlik suhtlus Hiinaga Pekingi initsiatiivil lõppenud. Hiina presidendile Xi Jinpingile ei meeldi ametis oleva Taiwani presidendi ja DPP esindaja Tsai Ing-weni poliitika, mida ta peab "separatistlikuks".

Peamine Lai oponent on samas arvamusküsitluses teisele kohale 29,5 protsendiga asetsev Kuomintagi (KMT) poliitik Hou Yu-ih. Hou on endine endine Taiwani politseijuht, kes toetab majandussidemete parandamist Hiinaga.

Lisaks toetab ainsa kandidaadina Hou niinimetatud 1992. aasta konsensust. Tegemist on 1992. aastal sõlmitud Pekingi ja toonase KMT juhitud Taiwani valitsuse kokkuleppega, mille järgi nõustuvad mõlemad osapooled, et on olemas ainult üks Hiina, ning vaidlus seisneb ainult selles, kas Hiinat esindab Hiina Rahvavabariik või Hiina Vabariik. Viimane on Taiwani ametlik nimetus.

Kolmas kandidaat on minevikus DPP-ga lähedane olnud poliitik Ko Wen-je, kes juhib Taiwani Rahvaparteid (TPP). Viimastel aastatel muutis endisest Taipei linnapeast Ko oma seisukohti KMT omadele palju lähedasemateks, kaaludes isegi ühise kandidatuuri esitamist koos Houga. Ometi kukkusid läbirääkimised läbi, sest kaks poliitikud ei suutnud kokku leppida, kumb peaks olema presidendi- ja kumb asepresidendikandidaat.

Ko sõnul soovivad Lai ja DPP sõda Hiinaga, samas kui Hou ja KMT olevat liiga "aupaklikud" Pekingi suhtes. Ometi toetab Ko ise lähedasemaid majandussuhteid Hiinaga. Samuti väldib ta selge vastuse andmist, kas ta toetab 1992. konsensust, mida DPP valijad ja paljud Taiwani elanikud peavad liiga Hiina-meelseks kompromissiks.

Ko toetus My Formosa arvamusküsitluses on 17,7 protsenti, samas kui teised küsitlused näitavad talle veidi kõrgemat toetust. Viimastel nädalatel on osad Ko valijad liikunud Hou selja taha, sest viimase võidušanssi peetakse kõrgemaks.

Lisaks TPP ja KMT poliitikutele hoiatavad ka paljud Taiwani tabloidid sõja ees Hiinaga. Mõned väljaanded on isegi levitanud valeuudiseid, millest markantsemaks peetakse alusetut väidet, justkui palunuks USA DPP valitsust saarele bioloogilise relvi tuua. Washinton ja Taipei on mõlemad väidet eitanud.

Hiina võimud on samuti vihjanud, et DPP võit võib Taiwani elanikele halvasti lõppeda. Viimastel kuudel sagenesid Hiina sõjaväeõppused Taiwani lähedal. Samas peavad analüütikud seda pigem katseks aidata võita valimised Hiina-sõbralikemal poliitikutel kui ettevalmistuseks päris sissetungiks.

DPP süüdistab omakorda opositsiooni lisaks Hiina-lembusele ja Ameerika-vastasuses. DPP on kutsunud korduvalt USA poliitikuid külastama Taiwanit ning võttis 2022. aastal vastu toonast USA esindajatekoja juhti Nancy Pelosi. Reaktsioonina Pelosi Taiwani-visiidile korraldas Hiina välkõppused Taiwani lähedal, aga visiiti kritiseeris ka osa opositsioonist.

Samas soovib küsitluste järgi enamik Taiwani valijaid arendada suhteid USA-ga. Eriti märgiline oli hiljutine küsitlus, milles 61 protsenti vastajatest ütles, et Taiwani huvides on, kui USA heidutab Hiinat, isegi juhul, kui Washington teeb seda ainult enda huvidest lähtuvalt. Ainult 22 protsendile vastajatest ei meeldinud USA katsed Hiinat heidutada.

Kuigi nii opositsioon kui DPP lubavad tugevdada Taiwani riigikaitset, siis selleski valdkonnas on olemas olulised erinevused.

Kui Tsai ja Lai juhitud DPP valitsus otsustas pikendada ajateenistuse pikkust neljalt kuult ühele aastale alates 2024. aastast, siis KMT lubab hoopis lühendada ajateenistuse pikkust.

Samuti pööras KMT 2008. aasta valimisvõidu järel tagasi varasema DPP plaani osta USA allveelaevu. Seetõttu hakkas Taiwan arendama oma allveelaevu alles siis, kui DPP naasis võimule 2016. aastal. Kuigi ametlikult ei luba Hou allveelaevaprogrammist lahti saada, esinevad kahtlused, kas ta sellega jätkab.

Endise Briti de facto Taiwani saadiku Michael Reilly sõnul jätkab Hiina surve Taiwanile pikas plaanis kasvu sõltumata sellest, kes võidab valimised. See aga võib survestada Taiwani inimesi mõtisklema Hiinale meelepärase kompromissi üle.

"Opositsiooni võidu korral leevenevad lühiajalised pinged. Kuid Hiina vaevu nõustuks ükskõik mis järeleandmistega Taiwanile, mis võivad saada püsivateks," lisas Reilly.

Kuid Hiina ja Taiwani positsioonide lepitamine ei saa tulla kergelt. Hiina president Xi Jinping on öelnud korduvalt enda kõnedes, et Taiwani "taasühinemine" Hiinaga on vältimatu, ning ta ei keeldu vajadusel selleks jõu kasutamisest.

Samas pole Hiina kommunistlik partei kunagi Taiwani saart tegelikult valitsenud.

Taiwani valijad võivad sel korral valida Hiina suhtes sõbralikuma opositsiooni, kuid enamus neist ei soovi praeguse olukorra muutumist.

Hiljutise küsitluse järgi tahaks tervelt 44,3 protsenti Taiwani elanikest, et praegune status quo püsiks igavesti. Lisaks 35,8 protsenti toetab status quo püsimist, samal ajal iseseisvuse poole liikudes.