Läti parlament väitles neljapäeval eelarve üle koos vaheaegadega 12 tundi. Ööistungit ei tulnud ning arutelu jätkub reedel.

"Kunagi pole kõik lõpuni rahul, kuid valitsus on esitanud oma vaate, milles on kolm eelistust - sise- ja välisturvalisus, tervishoid ja haridus. Leidsime raha juurde vanematele inimestele, et lahendada nende tööstaažiga seotud probleemid. Maksame täiendavalt neile pensionäridele, kes on ammu töötanud. Seega leian, et eelarve on (ühiskondlikult) tasakaalus," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Rahaliselt on riigieelarve kolme protsendiga defitsiidis.

Kolmapäeval, enne eelarvearutelu, otsustati pärast kuid pakutud erinevaid lahendusi kompenseerida hüpoteeklaenu võtnud kodumajapidamiste intressid 30 protsendi ulatuses, kui laenu jääk on väiksem kui 250 000 eurot.

"Parlament otsustas, et kõik hüpoteeklaenu võtnud saavad 30 intressikompensatsiooni. Seda võib vaadelda erinevalt. Loomulikult on selline intressimäärade tõus olnud päris ehmatav. Seetõttu on parlamendi otsus laenuvõtjaid toetada mõistetav, et aidata neid keerulisest olukorrast üle. Kuid praegu arutleme Euroopa Komisjoniga selle üle, kui eesmärgipärane see toetus on. Kas aitame ikka just neid, kes seda abi vajavad? Praegusel juhul saaksid toetust kõik," rääkis Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõuseb rohkem, kui esialgu kavandatud. Sigaretipakk hakkab 1. märtsist maksma 49 senti ja liiter kanget alkoholi ligi 70 senti rohkem. Suhkrut sisaldavad mittealkohoolsed joogid kallinevad neli senti liitrilt. Varem on Läti pidanud oluliseks hoida naabritega võrreldes konkurentsivõimelist aktsiisitaset. Neljapäeval kinnitas Läti rahandusminister "Aktuaalsele kaamerale", et alkoralli piiril pole see, mille eest võitlema peaks.

"Loomulikult on iga sissetulek, ka piirikaubandusest, riigikassale tähtis, iga euro on tähtis. Kuid rahandusministrina mind paneb rohkem muretsema see, kuidas meie ettevõtted saaksid anda oma toodangule lisaväärtust, et seda üle maailma eksportida. Teisalt, kui vaatame, milline on meie inimeste tervis, siis Lätis pole sellega kaugeltki hästi. Teil Eestis on küll parem, kuid leian, et Balti riikide jaoks on saabunud aeg mõelda, kuidas vähendada tervist kahjustavate toodete kasutamist," rääkis rahandusminister.

Äsja otsustati, et Läti puu- ja köögiviljade ning marjade käibemaks tõuseb viielt protsendilt 12-le, jäädes tavatasemest - 21 protsendist veel aastaks madalamaks.