Aktsiaselts Läti riigimets haldab ligi poolt Läti metsast, üle-eelmise aasta netokäive ulatus 600 miljoni euroni. Riigikontroll leidis oma auditis, et ettevõtet on juhitud hooletult - mõistlikult reguleeritud polnud metsaraie ega dividendide prognoosimine. Valitsuse otsus toetada puidutöötlejaid ja kehtestada nende jaoks soodsam hind võis tähendada Läti riigimetsale 50 miljonit eurot saamata tulu.

"Üks uurimissuund on põllumajandusministeeriumi ametnikud, kes võisid kasutada ebaseaduslikult oma ametiseisundit ja anda puidutöötlejatele ebaseaduslikku toetust. Teine uurimise suund on Läti riigimetsa töötajad, kellel olid kõik võimalused ära hoida riigile tekkivat kahju, kuid nad ei tegutsenud," ütles Läti peaprokurör Armins Meisters.

Lätis on uurimisel mitu korruptsioonijuhtumit, mis on seotud ka endiste kõrgete riigiametnikega. Näiteks on korraga uurimise all kaks endist riigisekretäri, neist ühe kriminiaalasi on jõudnud kohtusse. Aga metsatöötlejate juhtum läheb ajalukku sellega, et põllumajandusminister Armands Krauze juures toimus läbiotsimine täpselt sama päeva hommikul, kui peaminister Evika Silina teatas valitsuse tagasiastumisest.

Kümne inimese seas uurimise alla sattunud endine põllumajandusminister kaotas küll ministrikoha, kuid naases parlamenti, leides, et ei tema ega valitsus ole süüdi milleski, sest kokku arvutatud võimalik kahju on hüpoteetiline, mitte tegelik.

"Kaks ja pool aastat tagasi oli hind, millega meie metsaettevõte metsa müüs, oluliselt kõrgem kui naaberriikides. Teiste Baltimaadega võrreldes oli erinevus 20 ja Skandinaaviaga isegi 40 protsenti. Seetõttu otsustas valitsus, et puidutöötlejad saavad metsa osta hinnaga, mis kujunes tol ajal toimunud oksjonil. Läti valitsus käitus samamoodi nagu Rootsi riik," sõnas Krauze.

Äsja lõppenud uue valitsuse läbirääkimistel otsustati, et Krauze parteiühendus Roheliste ja Talurahva Liit juhib põllumajandusministeeriumi edasi, kuigi uus valitsusjuht Andris Kulbergs on lubanud korruptsiooni vastu võidelda.