Läti peaminister Evika Silina astub tagasi
Läti valitsusjuht Evika Silina (erakond Uus Ühtsus) andis neljapäeval toimunud pressibriifingul teada tagasiastumisest. Korruptsioonitõrjebüroo pidas enne seda kinni põllumajandusministri.
Veel kolmapäeva õhtul väitis peaministri parteikaaslane siseminister Rihards Kozlovskis, et Silina ei kavatse tagasi astuda. Samal ajal ütles koalitsioonist lahkuva Progressiivsete parlamendifraktsiooni juht Andris Šuvajevs neljapäeva hommikul, et kui täna toimub seimis Silina suhtes umbusaldushääletus, siis valitsus kukub.
Silina juhitud valitsus langes sisuliselt juba kolmapäeval, kui koalitsioonipartner Progressiivsed teatasid, et nad ei toeta enam Silinat ning kutsusid üles alustama läbirääkimisi uue valitsuse moodustamiseks.
"Minu eesmärk oli selge – riigi areng, inimeste heaolu ja turvalisus, et meie lapsed väärtustaksid oma kodu, oma riiki, Lätit! Erakonnad ja koalitsioonid muutuvad, kuid Läti jääb, inimesed jäävad siia," ütles Silina meediale tehtud pöördumises.
"Praegu on poliitiline armukadedus ja kitsad parteihuvid asetatud vastutusest ettepoole. Nähes tugevat kandidaati kaitseministri ametikohale [kolonel Raivis Melnis, kelle Siliņa esitas tagasiastunud ministri Andris Sprūdise asemele], on poliitilised jutumehed valinud kriisi – valitsuskriisi," sõnas Silina.
Nii opositsioon kui ka koalitsioonipartnerid ütlesid Silina otsuse järel: "Lõpuks ometi!". Tõenäoliselt jõudis peaminister ette neljapäevaks kavandatud seitsmendast umbusaldusavaldusest seimis.
"Fakt, et Silina ei suutnud oma tagasiastumiskõnes jätta süüdistamata teisi oma partnereid, eriti Progressiive, on märgiline ja kurb, kuid las see jääb Evika Silina südametunnistusele," sõnas Läti seimi Progressiivide fraktsiooni esimees Andris Šuvajevs.
"Minu arvates on praegu tähtsaim keskenduda sellele, et Läti saaks kiiresti uue valitsuse, mis oleks otsustusvõimeline ja mõtleks julgeolekule," lausus Läti seimi liige Arturs Butans (Rahvuslaste Ühendus).
Poliitikud pusivad valimisteni jäänud viieks kuuks kokku panna uut koalitsiooni. Initsiatiivi on võtnud Rahvuslaste Ühendus ja Ühinenud Nimekiri. Praegusest koalitsioonist võiks jätkata Roheliste ja Talurahva Liit.
Läti korruptsioonitõrjebüroo pidas kinni põllumajandusministri
Korruptsiooni ennetamise ja tõrje büroo (KNAB) pidas neljapäeva hommikul prokuratuuri ülesandel "metsatööstuse juhtumi" käigus kinni põllumajandusminister Armands Krauze (Roheliste ja Talurahva Liit). Majandusminister Viktors Valainis (Roheliste ja Talurahva Liit) kinnitas uudisteagentuurile LETA ministri kinnipidamist.
KNAB kinnitas LETA-le, et abistab prokuratuuri menetlustoimingute läbiviimisel.
Nii Krauze kui ka endise põllumajandusministeeriumi riigisekretäri ja praeguse riigikantselei juhi Raivis Kronbergsi telefonid on välja lülitatud.
Peaprokuratuur algatas märtsis kriminaalmenetluse võimalike kuritegude uurimiseks, mis on seotud puidutootjatele ebaseadusliku toetuse andmisega, põhjustades sellega kahju riiklikule metsamajandajale Latvijas Valsts Mezi (LVM).
Eelmise aasta 20. novembril algatas peaprokuratuur uurimise, et selgitada, kas riigiametnikud tegutsesid puidutootjatele toetuse andmise otsustamisel seaduse nõuete kohaselt. Uurimisel tehti kindlaks, et kogutud teave viitab võimalikele kuritegudele riigiasutuste teenistuses seoses metsatööstusele ebaseadusliku toetuse andmisega LVM-i pikaajaliste lepingute hinnamuudatuste kaudu, teatas prokuratuur. Seetõttu algatas peaprokuratuur kriminaalmenetluse.
Komisjon, mis on alates eelmise aasta detsembrist hinnanud puidutootjatele antava riigiabi tingimusi, on lubanud oma järeldused õiguskaitseorganitele üle anda, kuid valitsus ei algatanud enne hindamiste lõpuleviimist konkreetseid distsiplinaarmenetlusi.
Komisjon jõudis järeldusele, et 2023. aasta lõpus valitsuse toetust saanud puiduettevõtete finantsolukord ei olnud süstemaatiliselt ega struktuurselt ebastabiilne. Komisjon tõi välja mitmeid fakte, mis seavad kahtluse alla metsatööstusele antud abi vajalikkuse.
Krauze väitis, et põllumajandusministeeriumi siseaudit ei leidnud tõendeid selle kohta, et riik oleks 2023. aastal puidutootjatele toetuse andmise tagajärjel kahju kandnud.
Toimetaja: Argo Ideon
Allikas: LSM.lv, BNS










