Liikuvusteemaline debatt Eesti avalikus ruumis on viimasel ajal keskendunud kahele poliitiliselt laetud teemale: automaks ning tasuta maakondliku ühistranspordi kadumine. On väga arusaadav, miks just need otsused palju vastukaja saavad, sest inimese jaoks suurenevad kulutused, aga teenuste kvaliteet ei parane. Buss sõidab ikka asulast linna ja ka automaksu makstes peavad tallinlased hommikul ummikus istuma.

Kasutaja seisukohalt vaadates ei ole eesmärk tegelikult mitte kindlat transpordiviisi kasutada, vaid jõuda võimalikult kiiresti, soodsalt ja mugavalt soovitud sihtkohta. Nii peaks ka liikuvuse tuleviku üle arutlemisel tegema sammu tagasi ning proovima sõnastada strateegilised arengusuunad läbi teekonna planeerimise.

Iga reis algab vajadusest kindlal ajal kuhugi jõuda. Sellest vajadusest lähtuvalt valib reisija endale sobivaima liikumisviisi. Parima valiku tegemise eelduseks on aga ligipääs keskkonnale, mis võimaldaks erinevaid sihtkohta jõudmise alternatiive omavahel võrrelda.

Praeguseid digitehnoloogilisi platvorme arvestades on kõige lihtsam ja loogilisem tuua teekonnaplaneerimisega seotud info kokku personaalsesse nutiseadmesse ehk mobiilirakendusse.

Esmapilgul võib tunduda, et kõik juba ongi ju digitaalne: elektroonilised piletid on kasutusel nii ühistranspordis, rongis kui ka praamidel ning sõidujagamisteenused on kättesaadavad mobiilirakendustes. Üsna mugav ja sujuv, aga vaid senikaua, kuni reisimiseks kasutatakse ühte liikumisvahendit.

Tartumaalt Kambjast Tallinnasse Nõmmele sõitmine hõlmab vähemalt kolme, võib-olla isegi nelja-viite erinevat transporditeenust: maakonnasisene bussiliin, kaugbussiliin või rong. Tallinnasse jõudes ühistransport, takso, sõidujagamisteenus või hoopis rendi(tõuke)ratas. Seejuures peab säärase reisi erinevate etappide eest tasuma vähemalt kolmes erinevas kohas. Sõidugraafikute võimalikust klapitamisest rääkimata.

Kuidas muuta erinevate liikuvusteenuste kasutamine lihtsamaks? Vastus ühendab kahte mõistet: liikuvus kui teenus (ingl k mobility-as-a-service ehk MaaS¹) ning superäpp².

Liikuvuse kontekstis peab superäpp võimaldama ligipääsu kõigile või vähemalt enamikule piirkonnas kättesaadavatest liikuvusteenustest. Selle funktsionaalsuses peab sisalduma reisi planeerimine, erinevate alternatiivide hulgast kiireima ja/või soodsaima valimine ning kogu reisi eest hõlpsasti ühes kohas tasumine.

Paljusid erinevaid liikuvusteenuseid koondav mobiilirakendus muudab kindlasti lihtsamaks reisijatest lõppkasutajate elu. Samal ajal toetab selline terviklahendus ka teisi sidusrühmi nii avalikus- kui ka erasektoris.

MaaS-i laiapõhjaline rakendamine aitab mitmel moel kaasa autostumise vähenemisele. Teenusepõhiselt mudelilt teekonnapõhisele reisiplaneerimisele üleminek kahandab sõltuvust isiklikus omandis olevast sõiduautost, aitab jaotada reisijad transpordivõrgustikus ühtlasemalt ning vähendab üldist liikluskoormust ja ummikuid.

Digitaalse liikuvuse ökosüsteemi üheks väärtuseks on ka kasutajatelt saadavad andmed. Avalikule sektorile on detailne info inimeste liikumisharjumuste kohta vajalik eeskätt liinivõrgu ajakohasena hoidmiseks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.

Mida täpsemad on andmed, seda lihtsam on korraldada, et ühistransport kataks neid piirkondi, kus selleks enim nõudlust on. Suurandmete põhjal on võimalik täpsemalt hinnata ka riigi strateegilisi vajadusi transpordivõrgustiku laiendamisel ja investeeringute suunamisel.

Maailmas leidub juba mitmeid MaaS-i superäppe: Moovit (USA, Lõuna-Ameerika, Iisrael), Whim (Soome, Šveits, Jaapan), Floya (Belgia) jt. Siiski ei ole hetkel selgust, millal terviklikku digitaalset liikuvusteenuste ökosüsteemi Eestis kasutada saaks. Seda hoolimata asjaolust, et liikuvust kui teenust nimetab olulise arengusuunana riigi pikaajaline strateegia "Eesti 2035"³.

Veidi optimismi süstivad teemasse veel arendusfaasis olev MAAS XT rakendus⁴ ja sel kevadel avalikkuseni jõudnud uudis Tallinna ja Tartu ühisprojekt MaaS platvormi arendamiseks, mida toetab Euroopa Regionaalarengu fond⁵. On aga veel terve hulk küsimusi, mis vajavad nii mahuka projekti puhul läbiarutamist: mastaap (kas üleriigiline või piirkondlik), rahastus, liikuvusteenust pakkuvate ettevõtete digiplatvormide süsteemiga liidestamine jne.

Suurt tähelepanu vajab ka suurandmete haldusega seotud temaatika andmekaitse ka ärisaladuse perspektiivist. Eraisikust lõppkasutaja ja teenusepakkujast ettevõtja mõlemad vajavad kindlust, et MaaS superäpi kaudu liikuvad andmevood on kolmandate osapoolte eest kaitstud.

Nii superäpid kui ka MaaS on osa digitaalsest tulevikust. Küsimus sellise teenuse Eestisse jõudmisest ei alga küsimusest "kas?", vaid "millal?". Hästi läbi mõeldud, kasutajasõbralikust ja turvalisest superäpist oleks võita kõikidel sidusrühmadel. Pikemas perspektiivis aitaks rakendus kaasa autostumise vähendamisele ja sõidukite teenusepõhise kasutamise juurdumisele.

Eesti kuvand digiriigina eeldab innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu ka liikuvusteenuste pakkumisel. Seniselt killustatud lähenemiselt ühtse ökosüsteemi poole liikumine vajab põhjalikku eeltööd, millega peaks aktiivsemalt tegelema juba nüüd.