Kolmapäeval linnavalitsuse heakskiidu saanud Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kavas on üle 60 lehekülje eesmärke ja põhimõtteid, abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on plaane palju, osa neist üpris ambitsioonikad, aga kui ideid välja ei paku, siis ei saa need ka kunagi teoks. "Kas kõik plaanid realiseeruvad aastaks 2035 – seda me näeme," ütles ta ERR-ile.

Üheks eesmärgiks on liiklussurmade nullvisioon. Kavas on sõna-sõnalt kirjas: eesmärk on, et Tallinnas ei juhtu aastas ühtegi inimese surmaga lõppevat liiklusõnnetust. Näiteks aastal 2020 oli neid üheksa. Mullu oli pealinnas liikluses hukkunuid kuus, tänavu viis.

Üks vahendeid, millega liiklussurmade arvu vähendada, on teatud piirkondades piirkiiruse vähendamine. Kavas on kirjas, et piirkiirust vähendatakse kuni 30 kilomeetrini tunnis elamualade sisekvartalites, linnakeskustes ja teistes suurema kohaväärtusega tänavalõikudel ning mujal, kus on vaja tõsta liiklusturvalisust.

Tallinn on elukvartalites pooleteise aastaga sadakonnal tänaval piirkiirust alla tõmmanud ja sellega jätkatakse. Sveti sõnul ongi piirkiiruse ületamine peamine põhjus, miks inimesed linnas liikluses hukkuvad.

"Piirkiiruse alandamine tähendab omakorda seda, et tänavad peavad muutuma ohutumaks jalakäijatele, mis tähendab, et peavad tekkima turvalisemad ülekäigurajad; et tänavaruum peab soosima rahulikku liikumist. See tähendab, et peab tekkima täiesti omaette jalgratta-, laiemalt kergliiklusvõrgustik, et igasugused elektritõukerattad ei ohustaks jalakäijaid," lausus ta

Et liiklusrikkumisi, eelkõige kiiruseületamist ja bussiradadel sõitmist, vähendada, on kavas karmistada järelevalvet. Kõnniteedel peatumine ja parkimine tahetakse üldse ära kaotada.

"Teedel peab olema oluliselt parem liiklusjärelevalve. Kuivõrd omavalitsus saab teha seda väga piiratud mahus, siis see on automaatjärelevalve. Hakkame ka rangemalt suhtuma olukorda, kus pargitakse ja peatutakse kõnniteedel ja liigume selles suunas, et see sootuks kaoks," ütles Svet.

Praegu on Tallinnas toimivad kiiruskaamerad ainult Kristiines Taksopargi ristmikul. Sveti sõnul käib praegu politseiga dokumentide vormistamine, et tööle saaks panna ka Reidi tee liikluskaamerad, tulevikus tahetakse kaameraid panna ka mujale. Ideaalis tahetakse kaameratega hakata jälgima ka bussiradadel sõitmist.

Et autod ühissõidukiradasid ei ummistaks, muutub aina olulisemaks, sest liikuvuskava järgi kolmekordistub bussile ja trollile mõeldud radade maht: praegu on see üle 30 kilomeetri, aastaks 2035 peaks bussiradu olema üle 90 kilomeetri.

Trammiliine juurde, tulevad akutrollid

Liikuvuskavas on ka teine nullvisioon: ühistransport on aastaks 2035 heitmevaba. See tähendab, et ka bussid liiguvad elektri peal, rohkem on tramme, trolle ja ka rongid peaksid käima linna sees tihedamini. Praegused diisel- ja gaasibussid kaovad järgmise kümmekonna aastaga järk-järgult.

Kui palju tuleb juurde trammi- või trolliliine, näitab tulevik, aga fakt on see, et elekter hakkab Tallinna ühistranspordis mängima aina olulisemat rolli ja heitmevaba ühistransport aastaks 2035 on realistlik eesmärk, ütles Svet.

Elektribussid tulevad kindlasti ja esimene ostutellimus on juba sees, aga märksõnad on siiski tramm ja troll.

"Eeskätt tramm. Lisaks olemasolevatele liinidele ja Vanasadama trammile tuleb mitmeid trammiteid juurde: eelistatud on Pelgulinna tramm, Liivalaia tramm Kristiine keskuseni ja Järve tramm. Aga on ka arusaam, kuidas trammivõrgustikku võib arendada edaspidi. Sellega on ainult üks probleem: see on kõige kulukam," lausus Svet.

Perspektiivsed trammiliinid on liikuvuskavas seetõttu, et neid peab varakult planeerima hakkama, ütles abilinnapea.

"Vanasadama trammi puhul hetkest, mil tekkis see idee, kuni selleni, millal tramm sõitma hakkab, möödub pea 10 aastat. Kui tahame, et peale aastat 2035 ehitataks trammiteid edasi, näiteks põhja suunas mööda Sõle tänavat või Haabersti suunas mööda Paldiski maanteed, ka Rae ja Viimsi vallast on juttu, siis need planeerimisotsused peavad olema tehtud oluliselt varem, juba 2020. aastate lõpus-2030-ndate alguses," lausus Svet.  

Trolliga on selline lugu, et kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan nendest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud.

"Meil on arusaam, kuidas suurendada trolli rolli. Me räägime akutrollidest, mis võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu Mustamäe tee, Sõpruse puiestee, aga ka Paldiski maantee ja Laagna tee. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, see on üks vastupidavamaid veeremiliike rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile," ütles Svet.

Elektribussidega on üks probleem, märkis Svet. "Kitsaskohaks on võimsus, mida saame luua laadimiseks lõppjaamadesse. Sellel võimsusel on oma piir, millest üle hüppamine nõuab väga suuri investeeringuid. Moel või teisel need investeeringud peavad olema tehtud," lausus ta.

Kopli rong võtaks mitusada miljonit

Lisaks trammile ja trollile on liikuvuskavas linnasisene rong, mille kohta on kirjas, et riigiga alustatakse läbirääkimisi eesmärgiga tihendada linnas rongide liikumist ja kavandada uusi peatusi Ülemiste ja Balti jaama vahele. Samuti on tuleviku projektide hulka märgitud Bekkeri raudtee konstrueerimine Koplis ehk reisirongiliikluse viimine Kopli poolsaarele.

"Bekkeri plaan on võimalik perspektiiv ja selle plaani probleem on, et see on väga-väga kallis. Küsimus pole selles, kas see on hea või halb idee, vaid selles, kust leida paarsada miljonit eurot, et neid koridore rajada. Tallinna linnal lähima 15 aasta jooksul selliseid vahendeid olema ei hakka. Aga seal, kus juba rongid käivad, näeme, et need mängiks ka linnasiseselt suuremat rolli," ütles Svet.

Samas annaks ringide kasutamine linnaliiklusele täiesti uue kvaliteedi, lisas ta.

"Kui me mõtleme näiteks, mis on kõige kiirem viis liikuda Koplist Tondile, siis see on just rong, isegi kiirem kui tramm, võtab ainult seitse minutit. Aga rong käib praegu umbes 30 minuti tagant. Tihedam rongiliiklus linna sees võib anda liiklusele täiesti uue kvaliteedi. Aga oluliseks küsimus on, et rongijaamad ei ole hästi ühendatud ühistranspordiga," lausus Svet.

Liikuvuskavas ongi ette nähtud tähtsamad ümberistumiskohad ja sõlmjaamad, kuhu eri transpordiliigid kokku jookseksid ning kus oleks mugav ümber istuda.

"Ja need ei ole ainult Teatri väljak ja Viru terminal, neid on linnas rohkem. Oluline on, et need ei ole ainult kesklinnas, vaid ka sealt väljas, nagu näiteks Rocca al Mares Haaberstis, Lepistikus Mustamäel, Mustakivis Lasnamäel," lausus abilinnapea.

Vajadustele vastav liinivõrk ja mugavad ümberistumisvõimalused, just need asjad paneksid inimesi rohkem autodest loobuma, lisas Svet.

Rattateid kolm korda rohkem kui praegu

Liikuvuskavas on kirjas üsna tõsine eesmärk: aastal 2035 peaks Tallinnas olema põhi- ja tervisevõrgu rattateid kokku üle 300 kilomeetri. Praegu on neid napilt üle 100 kilomeetri, seega oleks kasv kolmekordne. Põhivõrk peab olema aastaks 2035 rattastrateegiale vastavana väljaehitatud.

Sveti sõnul saab selle eesmärgi täitmine olema keeruline, aga loodetavasti mitte võimatu.

"Ma arvan, et see on väga ambitsioonikas. Aga mida rohkem rekonstrueerime tänavaid, seda rohkem rajame uusi rattateid. Seda eesmärki on keeruline saavutada, aga kui jätkame põhimõttega, et koos tänavate rekonstrueerimisega luuakse ka rattataristu, siis jõuame sellele lähedale," lausus Svet.

Kuidas inimesed peaksid Tallinnas ja lähiümbruses liikuma, on liikuvuskavas üldiselt kokku võetud nii: lühikesed vahemaad on kõige mugavam ja kiirem läbida jalgsi ja rattaga, pikemad sõidud keskuste vahel tehakse ratta või ühissõidukiga ning väljaspool keskusi eri liikumisviise kombineerides või sõiduautoga.

Tallinna liikuvuskavaga saab tutvuda DocumentCloudis.