X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Karis jättis ühe seaduse menetlusreeglite rikkumise tõttu välja kuulutamata

President Alar Karis.
President Alar Karis. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

President Alar Karis andis heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, kuid jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse", mis pole kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes.

President märkis seadust välja kuulutamata jättes, et põhimõttelise tähtsusega on küsimus, kas piiramatu obstruktsioon riigikogus annab valitsusele õiguse siduda eelnõusid usaldusküsimusega seni, kuni obstruktsioon kestab. Riigipea leiab otsuses, et valitsusel pole sellist õigust.

Riigikohus on märkinud, et kui lubada piiramatut obstruktsiooni, siis võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta parlamendi töövõimetuks. Ent kui lubada valitsusele vastata piiramatule obstruktsioonile eelnõude piiramata sidumisega usaldusküsimusega, siis võib väike rühm riigikogu liikmeid muuta üksnes erandina lubatava menetluse tavapäraseks, kirjutas riigipea oma otsuses.

Ta meenutas, et vaidlustatud seaduse puhul on kõik muudatusettepanekud, mida valitsus pidas obstruktsiooniks, esitanud EKRE fraktsioon ja selle liikmed, mistõttu ei ole täpne kirjeldada olukorda valitsuse ja riigikogu kui terviku vastuoluna.

"Sellises olukorras omandab usaldusküsimusega sidumine hoopis teise eesmärgi kui see, mida peeti silmas põhiseaduse paragrahv 98 sätestamisel: sellega ei soovita mõjutada parlamendiliikmeid eelnõu toetama, vaid püütakse saada üle protseduurilisest takistusest, mille on loonud üks erakond," ütles president Karis.

Ta tõi esile riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi juunikuist otsust, mille järgi tuleb konfliktid parlamendi töös lahendada eelkõige riigikogul endal. Konfliktide lahendamise üks vahend on riigikogu kodukorra tõlgendamine põhiseaduslike printsiipide valguses, märkis Karis.

Parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk riigikogu liikmete õiguste piiramiseks. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega toob aga kaasa kõigi riigikogu liikmete õiguste piiramise – ka nende liikmete, kellele ei saa omistada obstruktsiooni, leidis Karis.

Karis märkis, et ühe erakonna liikmete tegevus ei saa anda valitsusele õigust piirata jätkuvalt kõigi teiste riigikogu liikmete võimalust teostada oma mandaati. Presidendi sõnul ei sätesta põhiseaduse paragrahv 98 küll otsesõnu tingimusi, millal valitsus võib siduda eelnõu usaldusküsimusega, kuid ometi tuleb järeldada, et need hõlmavad midagi enamat lisaks obstruktsioonile.

Riigikohus on sõnastanud ühe tingimusena nõudmise, et eelnõu vastuvõtmine peab olema valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. Ometi ei viita praegusel juhul miski sellele, et isegi valitsuse enda hinnangul on vastuvõetud seadus tema poliitika elluviimiseks.

"Et eelnõu on vältimatu, seda võib pigem mõista nõnda, et selle vastuvõtmiseta ei saa valitsus oma programmi kuidagi ellu viia. Seda võib näiteks öelda riigieelarve kohta, samuti nende seaduste kohta, milleta riigieelarve seadus pole rakendatav. Kindlasti ei piisa aga sellest, et seadusega lihtsustakse maksuhalduri töökorraldust või hoitakse kokku kulusid," ütles Karis.

Välja kuulutamata jäänud seadusega muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, et tõhustada maksumenetlust. Seaduse eeldatav mõju maksu- ja tolliametile on seaduseelnõu seletuskirja järgi ligikaudu 25 000 eurot.

Karis märkis, et riigikogu peab seadust uuesti arutama ja otsustama ning viia see kooskõlla põhiseadusega. Riigikogu kavatseb Karise poolt välja kuulutamata seadust uuesti arutada 31. detsembril, selgub riigikogu kodulehelt. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi ütles ERR-ile, et tõenäoliselt hakatakse seadust uuesti arutama siiski varem.

Karis ütles sel nädalal peale parlamendierakondade esindajatega kohtumist, et ta ei saa anda mingeid lubadusi selle kohta, kas mõni seadus jääb välja kuulutamata või mitte, ent ta rõhutas, et soovib näha nende seotust riigieelarvega.

Karis andis reedel samas heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, mis puudutavad välismaalt tagasipöördujatele toetuse maksmist, erivajadustega inimestele toetatud töötamise teenust, apteekrite lähtetoetusi, vanemapuhkuselt naasvatele vanematele haigus- ja hooldushüvitise maksmist ning ravimite tagastamist apteeki ja nõustamist apteekides.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: