Juba märtsis pakkus Euroopa Komisjon välja niinimetatud nullnetotööstuse määruse (NZIA), mille eesmärk on toetada tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks.

Kui Euroopa Parlament koostas ühe nimekirja määruse alla langevatest tehnoloogiatest, siis vastava valdkonna ministreid koondav Euroopa Liidu Nõukogu otsustas kahe eraldi nimekirja kasuks, vahendas Euractiv.

Mõlema nimekirja puhul on tegemist kliimaneutraalsuse saavutamiseks kasulike tehnoloogiatega, mis saavad teatud EL-i tuge, kuid ainult strateegiliste tehnoloogiate nimekirja kantud tehnoloogiate puhul hakkavad kehtima lihtsamad planeeringu- ja menetlusreeglid.

Plaanide järgi peaks strateegiliste tehnoloogiate kasutuselevõtu kõik haldusküsimused lahenema üheksa kuni 12 kuu jooksul pärast neid kasutada sooviva ettevõtte taotluse esitamist. Nii peaksid strateegilisi tehnoloogiaid puudutavad bürokraatlikud menetlustoimingud lõppema praegusest oluliselt kiiremini.

Prantsusmaa ja veel kaheksa EL-i liikmesriiki – Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia – esitasid ühise avalduse, milles kirjeldasid tuumaenergia toetamise ja rahastamise olulisust EL-i tasemel.

"Tehnoloogiline neutraalsus peab kehtima ka rahastamise puhul," ütles Prantsuse tööstusminister Roland Lescure ministrite kohtumise alguses.

Kuigi Saksamaa pole tuumaenergia lisamist strateegiliste tehnoloogiate nimekirja takistanud, ei soovi Berliin, et tuumaenergia saaks EL-ilt rahalist tuge.

"EL-i fonde ei tohi kasutada tehnoloogiate jaoks, mida ei toeta kõik liikmesriigid," ütles Saksamaa majandus- ja kliimaministeeriumi istungil esindanud rohelisest poliitik Sven Giegold.

Ta rõhutas, et just sel põhjusel jäävad rahastuse küsimusest NZIA määrusest välja.

Siiski loodavad tuumaenergiat toetavad riigid eesotsas Prantsusmaaga, et tulevikus hakkab tuumaenergiat rahastama Euroopa Investeerimispank, aga rahalist tuge oodatakse ka teistest, veel arutelu all olevatest fondidest.

Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriikide esindajad jätkavad arutelusid NZIA üle juba 13. detsembril. Arutelu alla tuleb ka parlamendi ettepanek, et 25 protsenti EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest läheks NZIA-s loetletud tehnoloogiate toetamiseks.