X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Helme: kui riigikohus Kivimägi mõtet toetab, on Eestis uus poliitiline kord

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

EKRE esimees Martin Helme usub, et presidendi otsus maamaksu seaduse muudatus välja kuulutamata jätta, võib takistada ka riigieelarve jõustumist. Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimägi (RE) teatele, et edaspidi hakatakse muudatusettepanekuid komisjonis kokku siduma, vastas Helme, et taoline praktika jääks kehtima sõltumata sellest, kes on valitsuses.

Kui oluline või väheoluline oli presidendi otsus EKRE-le teie suurema võitluse plaanis?

Minu meelest on see ikkagi oluline. Siin on mitu olulist asja. See, et kevadel lasti kõik usaldusega seotud eelnõud Kadriorust läbi, andis väga selge signaali koalitsioonile, et võib edasi panna niimoodi ja et vajutame gaasi põhja. Praegu on saadetud väga selge signaal, et nii ei või ja see on poliitiliselt väga oluline. 

Teine asi on, mida see meile seaduse mõttes tähendab. Koalitsioon ise nõudis, et kõiki neid eelnõusid tuleb käsitleda eelarvega seotult. Ja nüüd üks neist eelnõudest on jäänud välja kuulutamata. Minu meelest teistmoodi seadust lugeda ei saa, et ei ole võimalik kuulutada välja eelarvet ennast, kuni kõik eelarvega seotud seadused ei ole välja kuulutatud või kehtima pandud. Ehk sisuliselt eelarve nüüd seisab. 

Ma saan aru, et te tegite selle mõttemängu ka presidendiga kohtudes läbi. Mis sellega seoses tema suust kõlama jäi? 

Seda peavad juristid hindama, oli tema vastus. 

Toomas Kivimägi tõlgendab seda presidendi otsust niimoodi, et nüüd võiks riigikogu kasutada oluliselt rohkem vahendeid kodukorra tõlgendamiseks. Ja tõesti, presidendi otsuses kõlavad mõtted nagu "arvestama peab ka teisi võimalusi protseduuriliste takistuste kõrvaldamiseks" ja "konfliktide lahendamise üks vahend on riigikogu kodukorra tõlgendamine põhiseaduslike printsiipide valguses" ja "parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk riigikogu liikmete õiguse piiramiseks". Kas te olete presidendi nende mõtetega päri?

Mulle ei meeldi, kui seaduseid tõlgendatakse. Kodukorra seaduses on meil üsna paljud asjad väga täpselt lahti kirjutatud ja mõned asjad jäetud lihtsalt lahti kirjutamata. Kui nüüd küsida, et kas parlamendiliikme õigusi võib piirata, siis ma jään eriarvamusele. 

Kivimägi sõnul liigub obstruktsiooni murdmise raskuskese edaspidi komisjonidele. Ehk nüüd hakkab koalitsioon otsima viise, kuidas muudatusettepanekuid kokku siduda. Kuidas ja kas selle vastu saada juhul, kui ka riigikohus seda lubab?

Kõigepealt on küsimus muidugi, et kas riigikohus seda lubab. See kindlasti ei ole kodukorra seaduse järgi võimalik. Kodukorra seadus on seadnud väga selged reeglid, kuidas peab muudatusettepanekuid menetlema. 

Saadiku kõige kesksem tööülesanne on ju seadusloomes osalemine. See tähendab, et saadikul on õigus esitada muudatusettepanekuid, saadikul on õigus nõuda, et tema muudatusettepanekut käsitletakse eraldiseisvana ja erinevaid ettepanekuid ei tohi punti panna. Ja saadikul on õigus nõuda ettepaneku hääletamist nii komisjonis kui saalis. Need on täna kehtivad reeglid. 

Kui riigikogu juhatus läbi koalitsiooni häälte annab komisjonidele suunise neid reegleid rikkuma hakata, siis päris kindlasti jõuab see asi riigikohtusse. Ja kui riigikohus teeb seda, mida ta on korduvalt teinud, ehk tuleb appi liberaalsele võimule ja ütleb, et nii võib teha, siis meil põhimõtteliselt on Eestis uus poliitiline kord kehtestatud. 

Siis hakatakse tulevikus alati nii tegema sõltumata sellest, kes on koalitsioonis või opositsioonis, olgu nad liberaalid, konservatiivid või tsentristid. Opositsiooni saadikute võimalus seadusloomes omapoolseid ettepanekuid teha lõpeb ära.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: