Valitsuskabinet sai neljapäeval ülevaate Rail Balticu rajamisest, kus suurprojekti vedajatele esitati selge suunis, et tähtis on Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee 2030. aasta lõpuks Tallinnast-Varssavini valmis ehitada. Kuna projekteerimine on lõppenud, saab laias laastus rääkida raudtee-ehituse maksumusest.     

"Seda on täna veel keeruline öelda, seal on väga palju siiski lahtisi küsimusi. Kui me räägime siis Eesti niisugusest trassi maksumusest, et siis me tänaste kalkulatsioonide põhjal räägime ütleme veidi väiksemast summast kui kolm miljardit eurot, et see varasem kalkulatsioon oli kuskil," ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Sellega võrreldes on projekt kallinenud inflatsiooni ja kulude tõttu juba poole võrra. Kuid Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ütles, et tegelik maksumus selgub siiski hangete käigus.

"Hinnatasemetelt oleme madalamal meie kontrollhindadest ja nagu öeldud siis nende hindade projitseerimine, tegelike hindade projitseerimine, kogu eelarvesse käib, et uue aasta alguses oleme targemad, mis siis puudutab uut hinnataset," ütles Salomets.

Tänaseks on siiski selge, et raha tõttu kõike 2030 aastaks valmis teha ei saa.

"Tulevad kõik kohalikud peatused, aga mitte võibolla siis kogu nende ilus mis puudutab juurde- ja mahasõite. See nii-öelda muldkeha, mis raudtee ja kogu siis sellega piirnev taristu, see ehitatakse ikka täies mahus välja. Ja see tähendab siis igal juhul siis valmidust  seal kaks rööpapaari omada. Pigem küsimus on selles, et kas siis 2030. mõlemad rööpmepaarid kogu sellel trassil on ka olemas," ütles Kasemets.

"Arusaadavalt kaheteeline ongi esimesel kümnendil vähemalt  liigne luksus. Sellepärast ma ütlen, et investeeringud tuleb täna veel targemalt sihtida. Ja teisel-kolmandal kümnendil lõikude kaupa on siis võimalik hakata seda n-ö teist teed juurde rajama," ütles Salomets.

Kasemetsa sõnul on Euroopa Komisjoni jätkuvalt kinnitanud, et Rail Baltic on kõige prioriteetsem taristuprojekt. Projekti on investeeritud 650 miljonit eurot. 2027. aastal lõppevast Euroopa Liidu eelarve perioodist on ehk veel võimalik saada kuni 500 miljonit, ütles Salomets. Raha on vaja ka järgmisest eelarve perioodist.

"Vajadus on selline, et tehingud peab saama sõlmida jooksvalt, selleks et tempot hoida ja aastas on see n-ö tempohoidmise vajadus keskeltläbi 200-300 miljonit eurot," sõnas Salomets.