Eleringi elektrivarustuskindluse aruanne toob välja, et eeloleva talve varustuskindluse seis on märksa parem kui eelmisel talvel, kuna
mitmed riskid on õnnestunud maandada.

"Sel aastal on gaasivarustuse osas Euroopa gaasihoidlad talve eel peaaegu maksimaalselt täidetud, sama kehtib ka meie regioonis Läti Incukalnsi gaasihoidla kohta. Balticconnectori rike on küll vähendanud tarnekanalite arvu, kuid võimaldab siiski nii Balti riikides kui ka Soomes tarbimise katta. Tuumajaamad on kogu Euroopas paremas töökorras kui eelmisel aastal," loetletakse aruandes.

Samuti tuuakse välja, et meie regiooni jaoks väga olulise elemendina on töös uus Olkiluoto 3 tuumajaam. Põuase eelmise aastaga võrreldes on hüdroreservuaaride täitumus selle talve eel parem, näiteks Põhjamaades on reservuaaride tase ca 10 protsenti parem, mis on koguseliselt enam kui Eesti aastane tarbimine.

Kuna üldine varustuskindluse varu olukord on parem, on Eesti Eleringi hinnangul paremini valmis ka võimalikeks sündmusteks, mis võivad kahjustada energia infrastruktuuri.

Eri sektorite elektrifitseerimine on kaasa toomas elektritarbimise kasvu nii
Eestis kui kogu Euroopas. Aruande kohaselt suureneb järgneva kümne aastaga Eesti aastane elektritarbimine ligi kahe teravatt-tunni võrra ning tiputarbimine kasvab ligi 450 megavati võrra.

Keskpikas perioodis võib regioonis süsteemi võimekuse tagamiseks olla vaja luua võimsusmehhanisme. Eriti kriitiline on Eleringi hinnangul regiooni jaoks vahemik 2027–2030, mil tarbimine ja reservide nõudlus kasvab kiiresti, kuid vanad elektrijaamad väljuvad turult.

Eesti varustuskindluse norm on tagatud kuni 2027. aastani Narvas hoitavate
1000-megavatiste põlevkiviplokkide abil. Eleringi pikaajaliste elektrisüsteemi piisavuse analüüside kohaselt on aga alates 2027. aastast risk, et Eesti ei täida varustuskindluse normi.

"See tähendab, et pärast omaniku ootuse lõppemist 2026. aastal, Narva põlevkiviplokkide täiendaval sulgemisel, võib tekkida tootmisvõimsuste või sagedusreservide puudujääk. Selle riski maandamiseks tuleb lõpule viia Eesti strateegilise reservi loomine, mille riigiabi loa taotluse osas eelmise aasta aruande põhjal algust tehti," toob Elering välja.

Analüüside kohaselt on aastatel 2027–2030 majanduslikult jätkusuutlik hoida turul neli põlevkiviplokki. Aastal 2030 aga ainult neljast plokist enam ei piisa ja on juurde vaja võimsusmehhanismi strateegilise reservi näol.

"Ka 2030. aastal ületatakse praeguste turupõhiste ressurssidega Eesti varustuskindluse norm ning on vaja strateegilist reservi. 2030+ perspektiivis, kui Narva põlevkiviplokkide tehniline eluiga lõpeb, on oluline täiendavate kindlate tootmisvõimsuste lisandumine, mis suudavad pakkuda kiireid ülesreguleerimise reserve," sedastab aruanne. "Nimelt hoolimata Leedu ja Poola piiril kaubanduse avamisele 2032. aastal, jääb Eesti süsteemi võimekuse tase alla normi."

Juhul kui selliste võimsuste lisandumine ei toimu turupõhiselt, tuleb Eleringi hinnangul uute võimsuste loomisele kaasa aidata riigiabi meetmetega. Sellisel juhul on oluline tagada ka võimsuste tulevikukindlus ehk kindlad võimsused peavad olema valmis kasutama kliimaneutraalseid kütuseid.

Strateegilise reservi loomiseks vastav seadus peaks jõustuma uue aasta esimeses pooles.

"Tõenäoliselt saab selleks olema kas mõni vana põlevkiviplokk, mis meil täna Narvas veel töötab, või mõni uus gaasielektrijaam, mis samamoodi nurga taga saab seista ja vajadusel ruttu appi tõtata, kui selleks põhjust tekib. /.../ Tarbijale tähendab see suuremat varustuskindlust ja tõenäoliselt ka täiendavat lisakulu elektriarvel," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks "Aktuaalsele kaamerale".

Fermi Energia juht Kalev Kallemets ütleb, et stabiilsusreservi meede on ilmselt vajalik isegi rohkematele plokkidele ning et 2030. aastast on turul ruumi erinevatele tootmisliikidele.

"Kui me turu muudame selliseks, et ühelt poolt subsideerime taastuvenergiat ja paraku ka seda teist, juhitavat energiat, peab tarbija hakkama rohkem ülal pidama mitteturumeetmetega, sest me turu oleme juba nii palju ära moonutanud. Tegelikult kui sa toetad ühte, siis sa pead toetama ka teist. Nii et ongi, võimsusmehhanismi toetused, siis taastuvenergia toetused, nad teineteist võimendavad ja neid mõlemaid tuleb siis tarbijal maksta," kommenteeris Kallemets.