Alkoholitarbimine oli pikalt languses kuni aastani 2018, ütles sotisaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa. 2019. aastast on alkoholitarbimine taas kasvanud ning sellega koos paraku otseselt alkoholi põhjustatud surmad.

"Eelmine aasta neid oli 753. 2017. aastal oli neid peaaegu poole vähem. Surmade kasv on olnud tegelikult oluliselt järsem kui kogu tarbimise kasv," selgitas Õunmaa.

Üheks põhjuseks on see, et alkoholi hind ei ole tõusnud samas tempos nagu teised hinnad ning palgad, tõdes terviseminister Riina Sikkut.

"Kui kümme aastat tagasi sai kuupalga eest osta 60 pudelit viina, siis nüüd saab 90," tõi Sikkut näite.

Just seetõttu on riigi eelarvestrateegias kokku lepitud, et järgmistel aastatel tõuseb alkoholiaktsiis iga aasta viis protsenti, selgitas Sikkut. Kuid see on tagasihoidlik lauge tõus, lisas ta.

"See ei kindlusta seda, et me jõuame tagasi kümne aasta tagusesse olukorda, vaid takistab seda, et alkohol muutub elukalliduse tõusu arvestades järjest odavamaks, kuupalga eest saab rohkem liitreid osta."

Võrdluseks, Läti otsustas äsja ka alkoholiaktsiisi tõsta. Kangetele jookidele kerkib aktsiis kaheksa protsenti ning lahjematele jookidele kuni 20 protsenti. Soomes on samuti juba praegu paljude alkohoolsete jookide liitrihind pea kaks korda kallim kui Eestis.

Alkoholiaktsiisi saab arutada uuesti järgmise aasta suve lõpus, kui arutatakse uut riigieelarvet, ütles Sikkut.

"Minevikukogemus ütleb, et järsud muutused ei oleks midagi, mis ühiskonnas aktsepteeritavad oleks või saaks teha neid ilma tagasilöökideta. Ma arvan, et lauge iga-aastane tõus alkoholiaktsiiside puhul on kõige mõistlikum lähenemine," rääkis Sikkut.

Järgmisel aastal plaanib sotsiaalministeerium järelevalvet tõhusamaks muuta. Praegu saavad alaealised tihti ikka alkoholi osta, sest poed ei küsi dokumenti ning ka joobes inimestele müüakse alkoholi, kuigi seda seadus keelab, tõi Õunmaa näiteid. Hind on vaid osa alkoholi kättesaadavusest, lisas ta.

"Mis on suurendanud füüsilist kättesaadavust, viimastel aastatel eriti, on olnud just alkoholi kaugmüük. Tegelikult ei ole meil tänapäeval vaja üldse füüsilist poodi, et alkoholi kätte saada. Enamus Eesti piirkondades toovad ikka kullerid selle ukse taha koju kätte," tõdes Õunmaa.

Ministeeriumil on plaanis laiemalt Eesti alkoholipoliitika üle vaadata. Kaaluda võiks kasvõi seda, kas tanklad peaks alkoholi müüma või kui tihedalt tohivad alkoholi müüvad poed paikneda.