Läti parlamendi peahoones on juba tavapäraselt jõulude eel avatud jõuluehete töötuba, mis on üsna populaarne – paljud võtavad sellest osa ja püüavad midagi põnevat valmistada. Kuid kui vaadata aastat tervikuna, siis mulle tundub, et tasakaal eelarve vajaduste, eelarve defitsiidi, rahva toimetuleku ja majanduse arengu vahel on Lätis arusaadavam ja paremini paigas kui meil, Eestis.

Kui võrrelda Eesti ja Läti keskmist palka, õpetajate ja lasteaiakasvatajate töötasu ning sotsiaaltoetusi, on need Eesti pool kõrgemad ja seega elu justkui parem. Samas on Lätis viimastel aastatel vastu võetud otsused ja ka äsja parlamendis heaks kiidetud eelarve rohkem elanike toimetulekust lähtuvad kui Eesti valikud. Kui Eesti tipp-poliitikud räägivad ainult kokkuhoiust ja maksude tõstmisest, siis Lätis vähendatakse elektri jaotusvõrgu tariife ja kompenseeritakse aasta jooksul 30 protsendi ulatuses kodulaenuvõtjate suuri intresse.

Koroonaaja piirangud olid Lätis karmimad, kuid ka kompensatsioonid suuremad. Läti on toetanud Venemaa ja Valgevene turu kadumise järel ettevõtjaid uute ekspordivõimaluste leidmisel.

"Kõigi ministrite ettepanekute täitmiseks kulunuks kaks ja opositsiooni soovide rahuldamiseks viis miljardit eurot. Selge, et selliseid võimalusi meil praegu eelarves pole. Kuid oleme selgelt öelnud, et kaitsevaldkonda me investeerime ning tara ehitamise Valgevene piirile lõpetame veel tänavu, Venemaa piirile uuel aastal. Koos Eestiga investeerime õhukaitsesse – 200 miljonit eurot lähiajal ja viie aasta jooksul kokku miljard. On täiesti selge, et peame mõtlema nii kaitsele, inimeste heaolule, haridusele kui ka tervishoiule samamoodi. Vaid ühele valdkonnale keskendudes ei saaks me end tunda turvaliselt," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Üks koalitsiooni osapool, Roheliste ja Talurahva Liit, on innukalt seisnud Lätile omaste puu- ja köögiviljade ning marjade madalama käibemaksu eest. 12 protsenti senise viie asemel on kompromiss üheks aastaks, sest rahandusministeerium soovis kehtestada tavakäibemaksu – 21 protsenti.

Seimis jätkus sel teemal vaidlemist tundideks, sest pole selgust, palju see soodustus aitab kohalikke põllumehi ja palju hoopis importijaid.

"Mina olen küll algaja parlamendiliige, kuid kogenumad poliitikud on kinnitanud, et nii head ja mõistvat koostööd pole koalitsioonis varem olnud. Samas jäime Talurahva Liidu poolt kindlaks, et vähendatud käibemaks meile omastele puu- ja köögiviljadele ning marjadele peab jääma," ütles Läti seimi Roheliste ja Talurahva Liidu fraktsiooni esimees Harijs Rokpelnis.

Läti eelarvedefitsiit on 2,8 protsenti ja kaitsekulud moodustavad uuel aastal 2,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Suurem osa makse Lätis ei muutu, väikeettevõtjaile kehtib ühtne määr – 25 protsentikäibest. Samas tõstetakse alkoholi- ja tubaaktsiisi ning nn suhkrumaksu.

"Läti on alati lähtunud rangest finantsdistsipliinist. Tänavu tekkisid aga esimest korda tuntavad probleemid. Euroopa Komisjon kritiseeris meid selle eest, et olime kavandanud oma eelarve defitsiidiks 2,8 protsenti, kuid Euroopa metoodikat kasutades olnuks see 3 protsenti. Pidasime sel teemal üsna keerulisi läbirääkimisi. Euroopa Komisjon jagab nii eelarve defitsiidi kui ka eelarve kui terviku põhjal riigid kolme gruppi – need, mis täielikult vastavad ettekirjutustele, need, mis vastavad osaliselt ja need, mis ei vasta üldse. Läti sattus nüüd esimest korda teise gruppi. Et stabiliseerida rahanduspoliitikat, kutsus Euroopa Komisjon Lätit loobuma elektri kohaletoimetamise toetamisest. Esimesel poolaastal me midagi ei muutnud, kuid teisel oleme toetust vähendanud," ütles Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.

Nüüd opositsiooni jäänud Ühinenud Nimekiri tiris päevavalgele endise peaministri Krišjanis Karinši eralennukite kasutamise harjumuse. Need 1,3 miljonit eurot võinuks kuluda mujale.

"Näeme, et ei suudeta täita ühiskonna elementaarseid vajadusi. Näiteks ei õnnestu ikka viia sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste töötasu vastavusse kaitseväe teenistuses olijatega. Sissetulekute erinevus nende valdkondade vahel põhjustab suuri probleeme. 30 protsenti politseinikest on juba puudu," ütles Läti seimi sekretär Edvards Smiltens.

Kui küsida, kas Läti rahvas mõistab ja hindab valitsuste püüdlusi elu kergemaks muuta, siis ühest selgust pole. Usaldus valitsuse ja parlamendi vastu just eriti suur pole, sündimus on saja aasta madalaimal tasemel ja paljud suunduvad endiselt elama välismaale. Aga – võib-olla on õigus neil, kes leiavad, et olukord võinuks ilma leevendusi tegemata olla veel hullem.