Plaanitaval jaamal oleks 100-megavatine elektrivõimsus ja 60-megavatine soojusvõimsus ning lisaks ka 25-megavatine akusalvestisüsteem.

Võrklaev märkis, et selline ettepanek on korra valitsuskabinetis olnud ja nüüd on soov liikuda plaaniga edasi ja otsustada jaama rajamiseks vajalik Eesti Energia kapitali suurendamine. "Seda selleks, et Eesti Energial oleks rohkem investeerimisvõimekust, et investeerida kiiremini hädavajalikesse energialahendustesse," ütles ta.

Võrklaeva sõnul peaks jaam aitama elektrireservi katta, aga samas ka 2025. aastal Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerides sagedust hoida.

"On veel plaanis soojuspump Balti elektrijaama jahutuskanalisse, et Narva linna soojavarustust parandada ja siis ka üks 25-megavatine akusalvestussüsteem, mis samamoodi nii sünkroniseerimisel kui ka taastuvenergia puhul neid võimalikke puudujääke kompenseeriks," rääkis minister.

Algselt plaaniti Narva soojalahenduse leidmiseks kasutada õiglase ülemineku fondi vahendeid, kuid seda põhjalikult analüüsides selgus, et see küll lahendaks osaliselt Narva soojaprobleemi, kuid endiselt on vaja rajada juurde elektrivõimsusi.

"Pikemas vaates oleks otstarbekam rajada vesinikuvõimekusega esialgu gaasitarbimisega elektrijaam ja soojatootmine, see oleks pikaajalisem ja jätkusuutlikum, mõistlikum lahendus," ütles Võrklaev.

Õiglase ülemineku fondist varem Narvas soojatootmiseks plaanitud 20 miljonit eurot on nüüd kavas suunata Ida-Virumaa hoonete renoveerimisse, et tõsta nende energiatõhusust.

Elektri- ja soojajaama investeeringu maht on 146 miljonit eurot, soojuspump ja aku lähevad Võrklaeva sõnul maksma 30 miljonit, mis läheb Eesti Energia investeeringute alla.

Riik soovib Eesti Energia aktsiakapitali suurendada 114 miljoni euro võrra. "Selles mõttes kapitalisuurendus on väiksem kui kogu investeeringumaht," ütles ta.

Elektrijaam võiks ministri sõnul täisvõimsusel tööle hakata 2028. aastal.

Võrklaeva sõnul töötaks jaam LNG-l.

Küsimusele, mis hinnaga võiks elektrijaam turule pääseda, vastas Võrklaev, et praeguse prognoosi järgi ligikaudu 150 euro juures megavatt-tunnist.

Eesti Energia aktsiakapitali soovib minister suurendada veel tänavu, sest selleks vajalikud vahendid on ette nähtud käesoleva aasta eelarves. Tõenäoliselt arutab valitsus Võrklaeva ettepanekut järgmisel nädalal.