X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Erik Gamzejev: kortermajade ehitamine on piirkondliku arengu mõõdupuu

Foto: Mirtel Kõue Gamzejev.

Narvas algas Eesti taasiseseisvumise järgse aja esimese kortermaja ehitus. Erik Gamzejev arutleb Vikerraadio päevakommentaaris, kuidas on uute kortermajade ehitamisest saanud piirkondliku arengu erinevuste mõõdupuu.

13. detsember läheb Narva ajalukku. Sel päeval algas seal kuuekorruselise kortermaja ehitamine. Tallinna inimesed võivad selle uudise peale õlgu kehitada. Aga uskugu nad või mitte, Eesti suuruselt kolmandas linnas Narvas on see esimene uus kortermaja, mida Eesti taasiseseisvumise järel ehitama hakatakse.

Tegelikult ei erine Narva selles osas eriti paljudest teistest Eesti linnadest. Regionaalminister Madis Kallas näitas hiljuti Jõhvis ühel konverentsil slaidi. Sellelt oli näha, et kui Harjumaa, Tartumaa ja Pärnumaa kõrvale jätta, siis ülejäänud maakondades on viimase nelja aasta jooksul kerkinud vaid üksikud uued kortermajad. Mõnda maakonda, nagu Ida-Virumaale, Võrumaale või Jõgevamaale, mitte ühtegi.

Selline üks faktipõhine pilt peegeldab Eesti ebaühtlast arengut ilmekamalt kui arvukad mahukad analüüsid. Samamoodi kirjeldavad piirkondliku arengu kuristiku laiust korterite turuhinnad, mis ei erine Eesti linnade puhul mitte 40 või 50 protsenti, vaid paljudes kordades.

Näiteks Eesti suuruselt viienda linna Kohtla-Järve korterite keskmine hind oktoobris toimunud tehingute põhjal on Tallinnast väiksem lausa 16 korda. Ehk inimesel, kes müüb Kohtla-Järvel oma keskmise suurusega kahetoalise korteri, on võimalik müügist saadud raha eest osta Tallinnas pool vannituba.

Novembri lõpus toimunud võimupöörde järel Kohtla-Järve linnapeaks palgatud pikaajalise eurobürokraadi kogemusega sotsiaaldemokraadil Henri Kaselol peaks olema tugev isiklik motivatsioon linna elujärge parandada. Ta on juba mitmed aastad tagasi investeerinud oma sääste Kohtla-Järve odavatesse korteritesse. Tema linnapea palk osutuks kommirahaks, võrreldes sellega, mida ta võiks nende korterite müügist teenida, kui nende väärtus kerkiks mõne aastaga vähemalt poolenigi Tallinna korterite hinnast.

Hea, et praegune linnapea kuulus juba varem Kohtla-Järvel kortereid ostes nende hulka, kes võttis riski, uskudes, et sellel linnal hakkab minema paremini kui eelnevatel aastakümnetel.

Praegugi rõhutavad paljud poliitikud, et idavirulased peavad ise rohkem uskuma oma piirkonna arenguvõimalustesse. See üleskutse kõlab kummalisena, sest suur osa siiani Ida-Virumaal elavaid inimesi ongi oma kandi suurimad patrioodid, kes mitte ei pillu loosungeid, vaid tegutsevad kõikvõimalikele ebasoodsatele välisteguritele vaatamata selle nimel, et selles kandis poliitikute poolt aastakümneid räägitud suur potentsiaal lõpuks ka tulemusi tooks.

Iseenesest on hea, et ka regionaalministri ametis olev Madis Kallas on endine Saaremaa omavalitsusjuht, kes teab väga hästi, milline on tegelik elu ja tegelikud probleemid pealinnast kaugemal. Tema esinemisest tolsamal Jõhvi konverentsil oli seevastu tunda, et ega valitsuse laua taga temaga samal lainel olevaid ministreid liiga palju ole.

Kolm valitsuserakonda on koalitsioonileppes lubanud vähendada regionaalset mahajäämust ja suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat. Järgmise aasta eelarvet kokku pannes ei ole enamikul linnadel ja valdadel siiski sugugi kergemaks läinud. Maksumaksjaid jääb aina vähemaks, kulude kokkuhoiuks ootavad ees järjekordsed koolide, lasteaedade ja kultuuriasutuste sulgemised.

Töötuse tase tõuseb samuti praegu maakondades kiiremini kui pealinnas. Rohereformi, metsareformi ja igasuguste muude reformidega seotud otsused viivad maakondadest töökohti ja inimesi märksa suuremal hulgal märksa kiiremini, kui selle ärahoidmiseks mõeldud leevendusmeetmed riigiasutuste kooskõlastusringidel jõuavad poolt tiirugi teha.

Laienevad käärid pealinna ja ülejäänud Eesti arengus süvendavad paratamatult ka vastandumist ühiskonnas. Selle jäämäe tipuks on kujunenud patiseis riigikogus, kus pole erilist lootustki, et kumbki pool püüaks aru saada, miks teine pool jonnakalt ainult oma rida ajab.

Võib-olla aitaks üksteise mõistmist natukenegi tekitada kasvõi mõtteline rollimäng, kus valitsuse ministrid ja vallavanemad mõneks ajaks kohad vahetaksid. Siis saaksid ehk ühed paremini aru, mis on tegelik elu Tallinnast kaugemal, ning teine pool näeks, millised on riigivõimu tegelikud hoovad ja mida on võimalik teha ning mille arvelt.

Aga see, et ettevõte Rand ja Tuulberg lööb pärast pikka hoovõttu kortermaja ehitamiseks kopa maasse Narva jõe kaldal Hermanni linnuse ja teisel pool piirijõge Jaanilinna kindluse vaateulatuses, on igal juhul positiivne ning lootustandev tegu. See võiks anda pealehakkamist ja julgust ka teistele ettevõtjatele teha rohkem asju Eestis Tallinnast kaugemal. Ja poliitikutele tahet neid selles ka sisuliselt toetada. 


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: