Eesti inimeste oodatav eluiga on viimase viie aasta jooksul pikenenud 71 aastalt 79 aastale, kuid Euroopa tervisesüsteemide vaatluskeskuse värske ülevaade näitab, et ebavõrdsus on suurenenud, sest madalama sissetulekuga inimeste tervisenäitajad on kehvemad.

Üheks põhjuseks peetakse kõrget omaosalust ehk raha, mis tuleb inimesel endal maksta näiteks hambaravi, ravimite või ka haiglas oldud päevade eest.

"Madala sissetulekuga inimesed peavad maksma tervishoiuteenustele ära suurema osa oma sissetulekust ja seetõttu ka suurema tõenäosusega nemad loobuvad vajalikest tervishoiuteenustest," selgitas Eesti tervishoiusüsteemi ülevaate koostaja Kaija Kasekamp.

Seetõttu on nende hilisem ravi meditsiinisüsteemis märksa kulukam.

Teise suure probleemina tõid uuringu koostajad välja, et Eestis on üksjagu neid, kel puudub ravikindlustus või on see katkendlik, sest meie ravikindlustus põhineb sotsiaalmaksul.

"Riigid üha enam liiguvad universaalse kindlustuskaitse suunal, sest nad näevad, et on väga ebaefektiivne jätta osa elanikkonnast ravikindlustamata," sõnas Kasekamp.

Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul aitaks ebavõrdsust tervishoius vähendada ravikindlustuse andmine kõigile, aga esimene samm peaks olema omaosalusele lae kehtestamine, nii nagu mõne aasta eest kehtestati retseptiravimitele.

"Me räägime sellest kui väga lihtsast küsimusest, aga arvestades hüvitiste ja toetuste hulka, see ei ole ainult ühesuunaline mäng, on ju teatud visiiditasud, teatud tasud, mida on võimalik tõsta, aga samas, pannes peale lae, meil on võimalik pakkuda finantskaitset inimestele, kes ei jaksa seda kõrgemat omaosaluse koormust kanda," rääkis Sikkut.

Endise terviseministri Tanel Kiige (KE) sõnul on vaja leida lahendus kõrge omaosaluse probleemile, kuid sel ettepanekul on mitmeid agasid.

"Küsimus on selles, kuidas seda omaosaluse piiri kehtestada ja seda mõõta ja ka seda, kuidas seda vahet inimestele hüvitada. Ehk minu lihtne loogika ütleb, et ka see eeldab tervishoiuvaldkonna rahastamise tõstmist, kuna olemasolevate ressurside arvelt ei suuda me vajalikke terviseteenuseid tagada," kommenteeris Kiik.

Eestis küündis omaosalus tervishoius mullu 22 protsendini, aga õigel ajal arstiabi saamine on raskendatud, kui omaosalus on üle 15 protsendi.