X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Impulss": alkoholismi aitab eelkõige vähendada ennetus ja eeskuju

Foto: Kairit Leibold/ERR

Alkoholisõltuvuse vähendamiseks on vaja ka piiranguid, kuid ennekõike aitaks alkoholismi vastu ennetustöö ja eeskujud, leidsid ETV saate "Impulss" külalised.

Kliiniline psühholoog Kariina Laas ütles saates, et alkohol ja depressioon käivad käsikäes ning inimestel on miskipärast mulje, et alkohol on justkui antidepressant, kuigi tegelikult on see vastupidise mõjuga.

"Alkohol ei ole antidepressant, vaid depressant. See on absoluutselt ammu juba tõestatud. Aga miks meil on selline mulje, et ta on antidepressant, on see, et tema akuutsed või kiired mõjud on sellised eufoorilised ja mõnusad ja nende toredate mõjude pärast inimesed tahavadki neid. Mitte ainult inimesed, loomad ka, et siis sealt tekib korraks selline mulje, et ta justkui lohutab, lõõgastab, tekitab eufooriat, et justkui leevendab depressiooni. Aga regulaarsel tarvitamisel on ta depressant," rääkis Laas.

Sotsioloog ja Terve Eesti Sihtasutuse asutaja Riina Raudne rääkis, et paljudel inimestel võib alkoholism tekkida traumadest ja kodustest eeskujudest. Ta lisas, et seda saaks riigi alkoholipoliitikaga muuta.

"Praegu Eestis on kümneid tuhandeid peresid, kus sellised noored kasvavad, kellel on täpselt seesama praegu traumat tekitav kogemus sellepärast, et nende üks või kaks vanemat potentsiaalselt samamoodi ei saa oma eluga hakkama. Samamoodi me toodame neid inimesi juurde ja see on juba alkoholipoliitika ja seal nende kokkulepete küsimus, mida me teeme selle jaoks, kuidas me siin seda keskkonda koos disainime," sõnas ta.

Raudne tõdes, et paljud alkoholi küüsis inimesed ei saa aga õigel ajal abi, kuna Eestis ei ole piisavalt sellist abi pakkuda. "Neid inimesi, kes tulevad selle arengulise traumaga ja potentsiaalselt varase alkoholisõltuvusega, on kümneid tuhandeid ja iga sellise inimese raviteekond on pikk, vaevaline ja edu ei ole garanteeritud, see sõltub hästi paljudest asjadest. Meil lihtsalt ei ole seda struktuuri, et sellisel moel sõltuvusse jäänud inimesi sealt niimoodi ükshaaval välja tuua," rääkis ta.

Üle kuue aasta kaine olnud kirjaniku Sass Henno hinnangul tekivad erinevad sõltuvused noortel inimestel eelkõige ebakindlusest.

"Kas need on mingid digikeskkonna sõltuvused, meil on toitumishäirete riik samamoodi, kus on söömissõltuvustega probleeme, ja siis alkohol on lihtsalt üks sellest kättesaadavast sõltuvuse allikast, mis tuleb justkui tekitama seda näiliselt head tunnet," rääkis Henno ja lisas, et tegeleda tuleks alkoholismi tekkimise põhjustega.

"Millega me tegelikult riiklikult tegelema peaks, on see traumakogemus, mis meil on, mille eest alkohol tuleb meid kaitsma, miks meil on sees see ebakindlus, miks me vajame mingisugust sellist sõltuvust endale appi, et noorena ennast üldse enesekindlalt tunda. Sõltuvustesse satuvad ju vähem need noored, kellel on terve kodune keskkond, kelle tundeid ja emotsioone on aktsepteeritud. Ma arvan, et seal on see saatan," ütles ta.

Statistika järgi on Eesti inimeste alkoholitarbimine alates 2018. aastast kasvanud. Eelmisel aastal tarbis keskmine täiskasvanud eestlane õlut 79,6 liitrit, veini 16,1 liitrit ja kangeid alkohoolseid jooke 11,9 liitrit.

Raudse hinnangul aitaks alkoholi tarbimist vähendada karmim alkoholipoliitika. Tema sõnul on seda näidanud ka varasem kogemus.

"Minu meelest me võiks statistikat vaadata natuke pikema aja peale alustame näiteks 1990. aastate algusest. Eesti sai vabaks, siis meil alkoholi tarbimine tõusis kuni aastani 2007-2008, siis tuli majanduskriis ja siis tõsteti makse, alkoholiaktsiisi korraga 30 protsenti ja samal ajal keelustati öine alkoholimüük üle Eesti. Ja sealt tarbimine vähenes mitme liitri võrra elaniku kohta aastas, ühe aastaga, ja liiklusõnnetused, surmad, igasugused alkoholikahjud vähenesid praktiliselt poole võrra. See oli hämmastav. Siiamaani ei ole häid teadusartikleid piisavalt kirjutatud, aga et need kaks asja koos tohutult muutsid seda keskkonda," selgitas Raudne.

"Ja sealt edasi natukene põhimõtteliselt see printsiip on see, et mida odavam on alkohol, mida kättesaadavam on alkohol, mida vähem on see reguleeritud, seda rohkem seda müüakse, seda parem on see tootjatele mingis mõttes ja mida rohkem müüakse, mida rohkem ostetakse, seda suuremad on alkoholist tulenevad kahjud. Ja see on alati nii, see seos on hästi selge. Ja kui me üritame öelda, et tegelikult me saame teha nii küll, et me vähendame alkoholiaktsiisi ja laseme paremini reklaamida ja seekord inimestel neid kahjusid ei tule, et nii nagu tootjatele on hea, kui tegelikult inimestel on ka hea, siis see on nagu mingisugune luul, see on mingi muinasjutt," lisas ta.

"Põhimõtteliselt, kui me tahame vähem kahjusid, siis me peame natukene vaatama, mida me teeme alkoholipoliitikaga ja hetkel me lihtsalt oleme lasknud natukene need piirid liiga vabaks. Viimastel päevadel vaadates igasuguseid meediapealkirju tundub, et see hakkab mingisugust närvi riivama, aga ei ole praegu näha, et see valitsuse mingit närvi riivaks," ütles Raudne, kelle sõnul läks Eestis alkoholitarbimise trend vahepeal paremaks just sellepärast, et alkoholipoliitika oli väga läbi mõeldud.

Saatekülalised leidsid, et piirangud aitavad, kuid pigem tuleks tegeleda ennetusega.

Alkoholitootja A. Le Coqi juhi Jaanus Vihandi hinnangul piirangud ei toimi.

"Me võiks olla natuke nutikamad ja natukene targemad kui see pidev, aastaid üks ja sama jutt, et keerame peale piiranguid, tõstame makse, muudame kõik nii kalliks ja nii halvaks, et inimestel oleks elu halb. See ei toimi. Minu arvates on lahendus hoopis teine – me peaks tegelema ennetusega, me peaks tegelema sellega, et inimeste elukvaliteet oleks selline, mis ei vii neid liigtarvitamisele, on see alkohol või narkootikumid või midagi muud. Me oleme täna aktsiisi poolest neljandad Euroopas. Kuhu veel minna on? Meist ülevalpool on väga palju rikkamad riigid," kommenteeris ta.

Ennetus oleks Vihandi hinnangul lastele erinevate tegevuste loomine ja kultuuri arendamine. "Me peame arendama kultuuri, kus ei ole see nõue, et sa pead jooma kindlasti tekiilat või viina õhtul, kui sa kuskil sõpradega väljas oled. Me peame arendama kultuuri, kus lapsed või ka täiskasvanud jätavad joomata. Kultuuri arendamine, see ei ole lihtne, aga see nõuabki järjepidevat tööd," ütles ta.

"Kui me räägime piirangutest, siis oleme ausad, ükski riik ei ole kunagi saanud edukaks ennast sulgedes, piirates ja kuidagi järjest rohkem kinni keerates erinevaid kraane. Avatus, nutikus, uute lahenduste kasutamine, teiste pealt õppimine, need on need võimalused, mis võimaldavad ühel riigil edukad olla, mis võimaldab riigi rahval terved olla. Ja siin tasuks võib-olla õppida teistest rahvastest. Vaatame Itaaliat: maksumäärad on tunduvalt madalamad kui meil, kauplused on alkoholi paksult täis, kuskil alkoholikahjude edetabelis on nad samuti tagaotsas. Miks seal see niimoodi on? Kas me oleme seda analüüsinud, kas sealt on midagi õppida? Äkki teeks selle asja ära, vaataks, õpiks, võtaks kasutusele head asjad," rääkis Vihand ja rõhutas, et piiranguid ei peaks kaotama, vaid neid ei peaks rohkem juurde seadma.

Ka teine alkoholitootja ja jaemüüja Riho Maurer leiab, et piirangud ei aita. "Üldiselt nende piirangutega on niimoodi, et alkohoolsed joogid on üks toidugrupp, mis meie inimkonna toidulaual on olnud mitu tuhat aastat. Ja ilmselt püsib veel nii kaua, kuni püsib inimkond. Ja regulaarselt aeg-ajalt on keegi tegelenud mingisuguste piirangutega või muutustega. Kõige parem näide on siin muidugi Ameerika lauskeeld ja ka Soome lauskeeld ja mida ka Eesti kunagi üritas. Tulemus on olnud alati vastupidine. Ma pean olema siin nõus Vihandiga, et kui me tahame tõepoolest vähendada iga asjaga kaasnevaid kahjusid ja ka alkoholi väärkasutamist, siis me peame tegelema ikkagi reaalselt selle probleemi endaga ehk nende inimestega, kes väärkasutavad, mitte lööma lauaga kõiki. Ehk ühesõnaga, kui me räägime mingitest piirangutest, siis me tavaliselt tahame eelkõige piirata neid inimesi, kes ei puutu asjasse," kommenteeris ta.

Kariina Laasi sõnul ei mõjuta alkoholi hind sõltuvuskäitumist. Ta leiab, et kuigi teatud piiranguid on siiski vaja, siis need ei mõju kõigile inimestele.

"Ma näen ka siin tegelikult seda keerulisemat teed, mille head näited on ka need, et on rajatud sportimisvõimalusi, kergliiklustee ja muid niisuguseid tervist toetavaid tegevusi – see on tegelikult väga tänuväärt, teed täituvad inimestega päriselt. Aga ma olen ka selline vahepealsel seisukohal, et piiranguid on vaja ja ma olen selle poolt, et reklaam ei oleks igal pool ja aktsiisi on ka vaja. /.../ Peab natukene mõtlema, kui palju me reguleerime kõike," rääkis ta.

"Tegelikult see ennetustegevus on kõige olulisem siin, ma ei taha öelda, et laseme kõik vabaks, aga lihtsalt kuskilt maalt ainult see variant, et paneme veel piiranguid peale, see ei käi," lisas Laas.

Laas rõhutas, et ennetus on tähtis ja see võiks alata lisaks perekonnale ka koolist.

Sass Henno leidis, et piirangud toimivad, aga tegeleda tuleb probleemide algpõhjustega. "Tegelikult nende piirangute vajadus meil on, sest rahvas ise ei reguleeri ära, me võtame rahvana vastu tervistkahjustavaid otsuseid. Aga mitte rääkida ainult alkoholitootjate kahjuks, me me vajame tegelikult sellist vaimse tervise strateegiat riigina, sest kui me hakkame alkoholi süüdistama, siis tegelikult see vaimse tervise probleemistik visiseb meie kummipaadist igast august välja. Ja siis me hakkame teipima ühte auku, inimene leiab teise sõltuvuskäitumise, teise kahjuliku ennastkahjustava viisi kuidagi ennast hävitada, kui see inimene on katki tehtud, kui see inimene on õnnetu, kui see inimene ei saa tuge teda tervikuna toetavas arengus," rääkis ta.

"Piirangud kindlasti aitaks, aga ei ole garanteeritud, et ta aitaks õigesti meid. /.../ Kui meil ei ole suuremat strateegiat, siis alkoholitootjaid ühes nelja-aastases valitsustsüklis näiteks sanktsioneerides, ma arvan, et see ei ole see, mis seda probleemi lahendab kodudes ja statistikas," lisas Henno.

"Mina usun ikkagi eeskujusse. Kui kõik pered, kus sünnivad täna lapsed, näiteks otsustaks, et prooviks, et kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ei joo, siis mõelge, mis raha üle jääb, ma ei tea, 100 eurot kuus või 70 000 eurot kahe aastaga või Hispaania korter. Mina loodan, et me võtame lihtsalt sellise hoiaku, et näitame eeskuju oma järeltulevatele põlvedele, et teistmoodi on võimalik."

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Impulss", saatejuhid Anna Pihl ja Uljana Kuzmina

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: