Maailma riigid saavutasid COP28 kliimakohtumisel kokkuleppe
Dubais COP28 kliimatippkohtumisest osa võtnud riigid saavutasid kolmapäeva hommikul kokkuleppe fossiilkütustest järkjärguliseks "eemale liikumiseks", et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Kokkulepe pidi sündima juba teisipäeval, kuid Euroopa, Ladina-Ameerika ja Vaikse ookeani saareriigid polnud rahul esialgse tekstiga, mis ei sisaldanud sõnaselget lubadust loobuda fossiilkütuste kasutamisest. Diplomaatide sõnul avaldasid naftat tootvad riigid läbirääkimistel survet võimalikult lahja kokkuleppe sõlmimiseks. Kolmapäeva lõpuks jõuti kõiki peamisi osalisi rahuldava kokkuleppeni.
"Meil on esimest korda ajaloos [tippkohtumise] lõplikus kokkuleppes fossiilkütuseid puudutav sõnum," ütles COP28 president sultan al-Jaber, kes on ühtlasi Abu Dhabi riikliku naftaettevõtte juht.
Kui esialgne kokkulepe ei sisaldanud fossiilkütustest loobumise teemat, siis lõplikus kokkuleppes on sätestatud "fossiilkütustest eemale liikumine energiasüsteemides".
Samas kritiseerisid arenguriigid, et kokkuleppes pole selgitatud, kust tulevad arenguriikidele fossiilkütustest loobumiseks vajalikud vahendid.
USA ja mitme teise lääneriigi soovil eemaldati läbirääkimiste käigus sõnastus, mille järgi vastutaks lääneriigid arenguriikidele rahastuse tagamise eest. Selle asemel on tekstis kirjas, et püsiv ja kasvav rahvusvaheline abi on vajalik, kirjutab Financial Times.
Siiski seisab kokkuleppes, et riikidel peaks olema erinev vastutuse tase kliimamuutuste ohjeldamise eest ning see peaks sõltuma riikide majanduslikust seisust.
Riigid pühendusid kokkuleppes sidumata süsinikuheitmetega söeenergiast loobumisele. Siiski lubab sõnastus kasutada sütt energia tootmiseks edasi, kui samal ajal rakendatakse süsiniku sidumise tehnoloogiaid.
Lisaks mainitakse tekstis niinimetatud üleminekukütuste olulisust. Osa riike ja kliimaaktiviste kritiseerisid sõnastust, sest see lubab sisuliselt kasutada edaspidigi maagaasi.
Ühtlasi kutsuvad riigid kokkuleppes üles kolmekordistama taastuvenergia tootmisvõimsuse 2030. aastaks ning kiirendama tuuma-, vesiniku- ja süsiniku sidumise tehnoloogia arendamist.
Kui Kanada, Euroopa Liidu ja mitme teise lääneriigi ministrid kiitsid kokkulepet ning nimetasid seda ajalooliseks läbimurdeks, siis kliimamuutustele haavatavaid riike ühendav Väikeste Saareriikide Liit avaldas muret kokkuleppe üksikasjade üle.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times