"Vaadates täna, kui õhukeseks on ROK selle otsuse näol need tingimused seadnud, siis see võib olla piisavalt alandav Venemaa jaoks ja nad võivad teha otsuse, et nad tegelikult ei osale," ütles Pürn kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

"Kui vaadata seda olukorda, siis see otsus iseenesest on kindlasti halb, aga kui otsuse sisusse süveneda, siis see tegelikult võib viia selleni, et Vene ja Valgevene sportlased ikkagi ei osale olümpiamängudel. Me näeme, et Venemaal on selline foon tekkimas, et ei peeta neid tingimusi sobivateks," lisas ta.

Pürn viitas sellele, et Rahvusvahelise Olümpiakomitee seatud piirangute kohaselt ei saaks Pariisi suveolümpial osaleda Venemaa ja Valgevene võistkonna-alade sportlased, armee ja sisekaitsega seotud sportlased, keda Venemaal on enamus ning ka Ukraina sõda avalikult toetanud ja ka antidopingureeglitele mittevastavad sportlased ning nad ei tohi kasutada oma riigi sümboolikat.

"Ehk siis nende delegatsiooni suurus oleks praegu hinnanguliselt vähemalt kümme korda väiksem. Ja kui Venemaa delegatsioon on kümme korda väiksem, ilma rahvussümbolite, ilma Vene liputa, siis ma pean seda tõenäosust päris suureks, et see võib lõppkokkuvõttes viia selleni, et nende delegatsioon ei osale," rääkis ta.

Kommenteerides Ukrainat toetavate riikide võimalikku otsust ise Venemaa osalemise korral olümpiat boikoteerida, rõhutas Pürn, et see oleneb paljuski Ukraina seisukohast. Samas tõdes ta, et see ei ole kindlasti hea lahendus ja nõuaks mõju avaldamiseks väga suure hulga riikide ühist tegutsemist.

"Täna tulla selle jutu juurde, et me peaksime kindlasti täna selle otsuse tegema, et me olümpiamängudel ei osale, on kindlasti ennatlik, sest me veel ei tea, kuidas see lõpeb. Ma rõhutaks seda, et olukord, kus Ukraina delegatsioon näiteks otsustab ikkagi olümpiamängudel osaleda ja teha siis ka kasvõi nende üksikute Vene sportlastega, kes osalevad, sotid selgeks võistlusväljakul ja kui siis Eesti delegatsioon istub sel ajal kodus – ma ei tea… Kui keegi suudab ära kirjeldada selle tegevuse eesmärgi, siis seda tahaks kuulda," arutles ta.

Pürni sõnul Eestiga ühtmoodi mõtlevate riikide olümpiakomiteed jälgivad olukorra arenemist väga adekvaatselt ja esmalt oodatakse ära Ukraina seisukoht.

"Siis vaadatakse – kui see teema, mitteminemine, tekib üldse arutluse alla –, siis vaadatakse ka seda, et kui suureks seda koalitsiooni on võimalik paisutada. Sest selleks, et see avaldaks mingit mõju, peaks olema päris suur, see peab olema selline, mis tuntavalt annab Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele signaali, et nüüd on midagi väga paigast ära ja olümpiamängude sisuliselt edukas läbiviimine on sattunud ohtu. Selle pealt siis on võimalik seda mõjutustegevust teha," rääkis ta.

"Täna ma näen seda, et enne seda, kui Ukraina ei ole oma seisukohta välja öelnud, ei juhtu tõenäoliselt midagi ja kui nad ütlevad selle välja, siis hakatakse ilmselt ka spordiringkonnas seda võimalust arutama, kuhu sellega jõuaks. Mina näen täna seda, et vähemalt Põhjamaad ja ka laiemalt ei peeta seda mõistlikuks. Eelkõige tuuakse seda näidet, et see ei ole kunagi mingit eesmärki täitnud," tõdes kultuuriministeeriumi asekantsler Pürn.