X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kivimägi opositsioonile: lepime viiki ja alustame uuel aastal puhtalt lehelt

"Esimene stuudio". Autor/allikas: ERR

Reformierakonna liige, riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi kutsus seoses riigikogus toimuva patiseisuga opositsioonierakondi üles leppima viiki ja alustama uuel aastal koostööd koalitsioonierakondadega uuelt lehelt. Opositsiooni sõnul on koalitsiooni jõupoliitika järel aga keeruline viiki leppida.

Usaldushääletused

President Alar Karis andis eelmisel nädalal heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, kuid jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse", mis pole kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes.

Toomas Kivimägi ütles "Esimeses stuudios", et tõenäoliselt võtab riigikogu selle seaduse muutmata kujul uuesti vastu ja lahenduse leiab seejärel riigikohus.

Kivimägi möönis, et koalitsioon sidus maamaksueelnõu ilmselt liiga kergekäeliselt usaldushääletusega. "Olen nõus ja möönan, et /.../ teatud eelnõude sidumiseks teiste küsimustega me lasime selle lati ilmselgelt liialt madalale. Võtame selle maamaksuseaduse eelnõu, tõepoolest, selle mõju riigieelarvele kulude poole pealt on ainult 25 000 eurot, ilmselgelt me tahtsime teha liiga ausalt, liiga hästi. Ma arvan, et see latt oleks pidanud olema mõnevõrra kõrgem. /.../ Jah, tagantjärele küll, ei oleks pidanud seda siduma riigieelarvega," rääkis ta.

Eesti 200 liige Igor Taro ütles samuti, et eelnõu läheb muutmata kujul riigikokku tagasi. "Me ei tahaks uuesti olukorda, kus tekivad sajad pseudomuudatusettepanekud, et asja venitada. Me peame olema vastutustundlikud riigijuhtimises. Võib-olla tõesti peame selle vaidluse riigikohtus läbi tegema," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Reili Rand märkis, et nii paljude eelnõude sidumine usaldushääletusega ei olnud kergekäeline otsus, vaid obstruktsiooni tulemus.

"See on sundseis, sest EKRE obstruktsioonil ei paista otsa ega äärt. On selge, et obstruktsiooni ei saa ära keelata, aga see on mõistlikkuse ületanud. Kevadel võis valitsuse taktika olla tõesti liiga kiire, eelnõude aruteludeks jäi liiga vähe aega, aga praegu seda öelda ei saa," ütles ta.

Isamaa esindaja Tõnis Lukas sõnas, et usaldushääletusega tuleks eelnõusid siduda erandjuhtudel. "Aga praktiliselt kogu seadusandlus, millel vähegi kaalu on, on käinud usaldushääletuste läbi. /.../ Mitu ministrit olid jäänud oma seaduseelnõudega hiljaks ja esitanud need viimasel minutil ja siis oli mugav siduda need eelarvega, et läbi läheks," kommenteeris ta.

Keskerakonna liige Tanel Kiik tuletas meelde, et president on juhtinud tähelepanu sellele, et koalitsioon ei tohiks usaldushääletusi kuritarvitada ja opositsioon ei tohiks obstruktsiooniga üle pingutada. Tema sõnul on aga koalitsioon ja opositsioonist EKRE just vastupidi presidendi sõnadele käitunud.

"Praegu oleme olukorras, kus valdav osa parlamenti on surutud kummitempli rolli, kuna kaks n-ö kõva kivi – Reformierakond ja EKRE – püüavad võidu oma narratiivi jõustada selle asemel, et läbirääkimistelaua taha istuda. On ainuõige, et uuel aastal püüaksime seda teha," ütles Kiik.

EKRE liige Siim Pohlak põhjendas, et EKRE üksnes seisab oma seisukohtade eest ja teeb obstruktsiooni, sest Reformierakond ei kuula Eesti inimesi, majanduseksperte ega opositsiooni.

Parlamendi ummikseisu lahendamine

Tõnis Lukas ütles saates, et riigikogus on ummikseis praegu seetõttu, et koalitsioon ei soovi läbi rääkida. "Me oleme teinud korduvalt ettepanekuid, et erakonnajuhid saaksid kokku selle kaheksa kuu jooksul. Selle aja jooksul on nad kohtunud ainult ühe korra septembris," ütles ta.

"Mina küll ei näe, et need erakonnajuhid, kes on praegu opositsioonipingil, oleks kuidagi läbirääkimiste vastu, pigem oleme seda pakkunud. Valitsus on kuidagi upsakas, ei taha seda teha. Aga sellist obstruktsiooni, nagu EKRE teeb... täna oli ka minu jaoks vapustav, et Ukraina toetamisega seotud eelnõud seotakse justkui mingi vorstikauplemisega – see on minu jaoks liig. Laua taha istumiseks me peame mõlemad pooled ikkagi hingama korralikult sisse ja tulema ausalt laua taha," lisas Lukas.

Pohlak rõhutas, et läbirääkimised saavad toimuda vaid siis, kui koalitsioon võtab opositsiooni muresid tõsiselt. Tema hinnangul ei saa koalitsioon öelda, et mitte üheski küsimuses pole opositsiooniga võimalik rääkida. "Kuni on (koalitsiooni poolt) totaalne blokk, seni polegi võimalik läbirääkimisi pidada," sõnas ta.

Kivimägi omakorda ütles, et läbirääkimisi pole võimalik pidada, kui opositsioon seab eeltingimuseks erakorraliste valimiste korraldamise või peaminister Kaja Kallase tagasiastumise. "Kas see on kompromissettepanek? See on ainult mäng. Te peate ise vaatama peeglisse, miks me pole maha istunud," ütles ta.

Kivimägi hinnangul võiks osalised uuel aastal puhtalt lehelt alustada. "Ma olen absoluutselt nõus sellega, et sisu osas kindlasti on meil võimalik kokku leppida ja ma arvan ka, et see aastavahetus võiks tulla kasuks, et ma teen ettepaneku juba ära, et lepime viiki ja alustame seda uut malemängu uuel aastal puhta lehe pealt, paneme need nupud õigesse paika, kus nad algasendis on ja proovime läbi rääkida. Ma arvan, et sisu poole pealt pole kindlasti vastuväiteid. Ma tean, mis on EKRE punane rätik, näiteks vaenukõne või vilepuhuja eelnõu – ma arvan, et need on kohad, kus on võimalik kompromissi otsida. Aga ei saa seada ultimatiivseid eeltingimusi," rääkis ta.

Kivimägi tunnistas, et ka Reformierakonna fraktsioonis on eriarvamusi vaenukõne eelnõus ning sõnas, et võib-olla peaks andma selle eelnõu ettevalmistamise EKRE fraktsioonile.

Kiik märkis, et Kallase tagasiastumist ei soovi mitte üksnes EKRE, vaid ka Keskerakond ja suur osa Eesti rahvast. Siiski ei sea Keskerakond seda eeltingimuseks läbirääkimiste jaoks.

"Tegelikult läbirääkimised sisuliselt toimisid parimal viisil maikuus veel, kus opositsioonierakonnad esitasid oma ühisettepaneku, et lõpetame obstruktsiooni, lepime kokku teatud hea tava, kuidas me riigikogus toimime. Ja ainuke asi, mida koalitsioon pidi tegema, jätma peretoetused kärpimata, isegi mitte indekseerimisest või muust loobuma, vaid pelgalt ühe asja jätma tegemata, summad jäävad paika. Selle peale koalitsioon ei andnud isegi vastust, teatas, et arutame koalitsiooninõukogus ja selle asemel, et mingisugune tagasiside anda, te hakkasite riigikogus jõumeetodil oma õigusi rakendama. Ja see on fakt," rääkis ta.

"Selle sama käitumismustri pealt on pentsik öelda, et pool aastat, peaaegu aasta on jõumeetodit rakendatud ja nüüd lepime siin enne aastavahetust viiki ja alustame puhtalt lehelt. Ei. Ma arvan, et ka Reformierakonnal tuleb tunnistada enda vigu ja mitte selles stiilis, et me oleme tahtnud teha asju liiga hästi, liiga ausalt. Ei ole olnud nii. Te olete asju teinud nii, nagu teie näete, nagu te kujutate ette, et on õige, jättes arvestamata Keskerakonna ettepanekud peretoetustele, maksueelnõudele, riigieelarvele," lisas ta.

Taro ütles, et Eesti 200 seisab hea poliitilise kultuuri eest ning osa sellest on ka vastutustundlik valitsus ja vastutustundetute lubaduste mitte jagamine. Tema hinnangul ei peaks opositsioon eeltingimusi seadma, vaid laskma parlamendil tööd teha.

"Ühelt poolt on see ka vastutustundlik valitsus, mitte vastutustundetute lubaduste jagamine ja mitte selline opositsiooni parlamendi terrorism, kus esitatakse eeltingimusi kellegi tagasiastumiseks. Aga kes teie poolt siis tagasi astub või milles see kompromiss siis seisneb? Aus ja õiglane ka oma valijate suhtes oleks võimaldada parlamendil tööd teha ja vastutustundlikku tööd teha," ütles ta.

Pohlaku hinnangul on praegune koalitsioon aga vastutustundlikust valitsemisest valesti aru saanud.

"Vastutustundlik valitsemine on hoopis midagi muud. Valitsus vastutab terve Eesti eest. Te justkui tegutsete ainult oma valimisprogrammi piires ja ei arvesta ühiskonnast tulevaid signaale. Te valitsete ju Eestis kõiki, ka EKRE ja Isamaa valijaid. Sellepärast me obstruktsiooni teemegi, et sellist teerulli ei ole Eesti poliitikas 30 aastat nähtud," rääkis ta.

Eesti majandus

Eesti järgmise aasta eelarve on koostatud suvise prognoosi pealt, mil majanduse seis oli parem kui praegu. Kivimägi ütles, et prognooside erinevuse mõju ei ole riigieelarvele nii suur, et kohe kevadel peaks valitsus hakkama uut eelarvet või lisaeelarvet tegema. Siiski möönis ta, et see risk on olemas.

Kivimäe sõnul sõltub Eesti majanduse olukord palju meie naabritest ja ekspordipartneritest, kus on samuti kehv olukord. Tema sõnul püüab valitsus majandust toetada investeeringutega. "Saame seda teha samm-sammult, aga ei saa teha suuri hüppeid. Me alandame tööjõumakse. Meetodeid on. Aga kübarast kohe viieprotsendist majanduskasvu välja ei võta," lisas ta.

Taro märkis, et Eesti ettevõtjatele tekitab ebakindlust sõda, aga valitsus püüab seda leevendada läbi kaitse tugevdamise. Ka tema tõi välja investeeringud, mis peaksid majanduskasvu tooma.

Rand ütles, et majanduse toetamiseks tuleb astuda konkreetsemaid samme selleks, et taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendada. Tema sõnul parandab Eesti inimeste olukorda järgmisel aastal alampalga tõus.

Pohlaku sõnul peab majanduse turgutamiseks tegema investeeringuid õigetesse valdkondadesse. "Rail Balticu asemel tuleks ehitada neljarajalised teed – Tallinn-Ikla, Tallinn-Tartu. Praegu investeeritakse elektriautode laadimisse, aga samal ajal inimesed on päevi elektrita. Õigesse kohta tuleb investeerida," sõnas ta.

Lukase sõnul tunnevad Eesti ettevõtjad end ebakindlamalt kui naaberriikide omad ja seda maksutõusude pärast. "(Ettevõtlus)kliima tuleks normaalseks muuta, maksutõusud ära jätta, automaksust ei tohi rääkida kujul, et keegi ei saa aru, mis on selle eesmärk. Pole mõtet inimesi hirmutada praegu niigi raskel ajal. Ma ootan ka Eesti 200-lt pikka plaani," rääkis ta ja lisas, et ettevõtjatega tuleb suhelda.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Esimene stuudio", saatejuhid Liisu Lass ja Andres Kuusk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: