Kindlates kätes Eesti – just nii raamis Reformierakond oma peamise kampaaniasõnumi märtsis toimunud riigikogu valimistel. See töötas ning Kaja Kallase juhtimisel saavutas Reformierakond rekordilise tulemuse ehk 37 kohta riigikogus. Ligi 32 000 häält Kaja Kallasele oli selge signaal, keda valijad soovisid näha peaministrina.

Kohe, kui hääled olid loetud, sai avalikkus teada, et riigi rahaline seis on pehmelt öeldes hapu.

"See arusaam ikkagi meil oli, et riigieelarve seis on väga halb. Aga see, et ta muidugi nii halb on, tuli ka meile halva üllatusena koalitsioonikõneluste ajal," sõnas haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Kui valimiskampaanias lubati rahvale kindlust ja kingitusi, aga unustati mainida katteallikaid, siis nüüd hakati rääkima maksutõusudest.

"Demokraatlik tõde paraku on see, et rahvamajas kõige populaarsem lubadus on madalamad maksud ja kõrgemad toetused. Et küllap siis osa poliitikuid ja poliitilisi jõudusid sellest tõest ka lähtus oma valimiskampaaniat tehes. Peaminister on isegi öelnud, et muidu ei ole võimalik valimisi võita, kui räägid ausalt, kuidas asjad on," rääkis riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski.

Alles äsja eelmises valitsuses Isamaa eestvedamisel vastu võetud kolmelapseliste perede helded hüvitised lendasid esimesena üle parda.

"Perehüvitiste seaduse me lubasime korda teha, sest see oli ebaõiglane," ütles Kaja Kallas.

Valitsus asus tegutsema väga kiiresti. Ministeeriumid vihtusid teha uusi eelnõusid, et riigi tühjaks voolavale rahakotile lapp peale õmmelda. Paraku said huvirühmad uute eelnõudega tutvumiseks vaid loetud päevad.

"See ei tohi niimoodi jätkuda. See tähendab väga palju riske selles, et on ebakvaliteetsed õigusaktid, et mõned mõjud jäävad arvestamata," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

Et valitsuse hoogtööd pidurdada, asus opositsioon EKRE eestvedamisel blokeerima riigikogu tööd.

"Me ei ole varjanud ju, et meie meelest need eelnõud, mis siia toodud on, on vaja nurjata," ütles EKRE esimees Martin Helme.

"Kogu selle protsessi eesmärk on üles ehitada vastasseisu ja üles ehitada tegelikult seda positsiooni, et valimised ja valimistulemus ei ole seaduslik. Nii Isamaa kui ka Keskerakond teadsid ja teavad ka praegu, milline on riigieelarve seis. Selles mõttes ei saa ka maksutõusu jutt neile üllatusena tulla," rääkis Kristina Kallas.

Ja kuigi kõik erakonnad nõustusid, et kaitsekulutusi tuleb tõsta, rääkisid selle mõjust riigieelarvele enne valimisi vaid sotsiaaldemokraadid.

"Tõenäoliselt paljudele tundus, et mis see siis nüüd on, et oli kaks protsenti SKP-st, siis on kolm protsenti SKP-st, aga see tegelikult ju tähendab 50 protsendilist tõusu osakaaluna majandusest ja sellele ju tegelikult mingit katet ei olnud," ütles Ossinovski.

Küllap oleks raskeid aegu ja keerulisi otsuseid lihtsam mõista, kui ühiskond saaks aru, miks me kõike seda teeme, mis on suurem eesmärk ja siht, millega Eestis elu paremaks läheks. Viimase poolaasta poliitilisest debatist on seda keeruline välja lugeda. Ja seda näitab ka valitsuse toetuse langus.

"Kui me piirdume oma kommunikatsioonis ütlemisega, et mitte kellelegi ei meeldi maksutõusud, mulle ka ei meeldi maksutõusud, siis me ei saagi oodata ega eeldada, et ühiskond mõistaks nende otsuste vajalikkust, miks meil on vaja neid otsuseid teha," kommenteeris reformierakondlasest riigikogu liige Liina Kersna.

Riigi rahaasjade korraldamise kõrval pani uus koalitsioon enne jaanipäeva punkti ligi 10 aastat kestnud poliitilisele vaidlusele – Eestist saab Sloveenia järel teine Ida-Euroopa riik, kus samasoolised paarid saavad abielluda.

Valimistel ajaloolise rekordi purustanud Reformierakonna populaarsus on märtsist alates kolinal kukkunud. Kaja Kallase suutmatus anda veenvaid vastuseid idavedude skandaalis on erakonna kaheksa kuuga viinud läbi aegade kõrgeimast häältesaagist rekordmadala toetuseni.

"Mina selle äritegevusega ei tegele. Võib-olla te tõesti ei kujuta ette, aga peaministri töö on päris tihe, ma ei jõua selle kõrvalt ka ettevõtet juhtida," on Kaja Kallas öelnud.

"Tema ise on need kõrged moraalistandardid nagu seadnud. Kõige rohkem me ootamegi tema moraalse kompassi näitu," sõnas Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja, reformierakondlasest riigikogu liige Margit Sutrop.

President Alar Karis kommenteeris, et peaministrina oleks tema pärast idavedude skandaali ametist lahkunud. "Veel kord, see on tema otsus, aga kui mina oleksin tema asemel, ma oleksin sammu teinud juba tükk aega tagasi," ütles president.

Hoolimata poliitilistest maavärinatest püsib peaminister toolil.

Sama ei saa öelda mitme ta konkurendi kohta. Jüri Ratase asemel seadis end Keskerakonna juhi kohale Mihhail Kõlvart. Eesti200 vormistas ametlikult juhiks Margus Tsahkna ja Isamaa populaarsus on hüppeliselt kasvanud Urmas Reinsalu juhiks valimisega.

Ja kuigi Kaja Kallase toetus ühiskonnas ja erakonnas on aastaga saanud kõva hoobi, valiti ta Reformierakonna juhiks tagasi.

"Kui tahta muutust, siis peab muutma. Aga ma ei ole praegu päris kindel, kas tegelikult seda muutust tahetakse," ütles Liina Kersna.