Poliitikute seas Robin Hoodiks kutsutud muudatuse üle vaieldi viimati suvel. Ehkki linnade-valdade liit oli sellele vastu, hakkab uuest aastast kehtima seadus, mille järgi väheneb pisut omavalitsustele antav üksikisiku tulumaks, kuid samavõrra antakse neile juurde pensionitelt laekuvat tulumaksu.

Muudatuse mõjul saavad raha juurde need vallad-linnad, kus elab rohkem pensionäre. Tallinn, Tartu ja nende kuldsed ringid saavad veidi vähem raha. Riigikogus kostus suvel kahesugust kriitikat. Ühed ütlesid, et Harjumaa riisutakse paljaks, teised jälle kurtsid, et reaalselt jagatakse ringi umbes kümme miljonit eurot ning sellel pole erilist mõju.

Ka regionaalminister Madis Kallas usub, et tarvis on suuremat muutust "Üksikisiku tulumaksu maksvad inimesed on viimase kümne aasta jooksul ennekõike Harjumaale koondunud," märkis Kallas ja lisas, et sellest on kaotanud Kirde-, Kagu-, Kesk-Eesti inimesed.

Uus Robin Hood tuleks tegusam

Neljapäeval omavalitsustele saadetud kirjas pakkus Kallas välja uue Robin Hoodi, eelmisest hulga tegusama. Et seda mõista, tasub peale vaadata protsentidele.

Seaduse järgi laekub kohalikule omavalitsusele praegu 11,96 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Ülejäänud osa, samuti pensionilt makstud tulumaks, läheb riigile.

Suure vaidlusega sündinud seadusemuudatuse najal saavad omavalitsused uuel aastal 11,89 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Pensionitelt saab omavalitsus 2,5 protsenti tulumaksu.

Kallase värske ettepaneku järgi läheks nii pensionitelt kui ka nii-öelda tavalistelt tuludelt omavalitsuse kassasse 10,05 protsenti.

"Kõige suurem mõju teenuste parendamise suunas on nendel piirkondadel, kus tööealine elanikkond on kõige kiiremini vähenenud," rääkis Kallas. "Ja kõige suurem kärbe oleks Tallinnas, selle lähiümbruses ja vähemal määral Tartus ja Tartu lähiümbrus.

Tema sõnul võiks ümberjagamine käia järk-järgult. 2027. aastal kaotaks Tallinn muudatusest umbes 20 miljonit eurot, Saku vald umbes miljoni ja Saue vald kaks miljonit. Võitjate poolel oleks näiteks Narva 4,5 miljoniga, Pärnu kahe miljoniga ja Elva ühe miljoniga.

Saue vallavanem: mõju oleks katastroofiline

Saue vallavanem Andres Laisk oli väga kriitiline juba suviste läbirääkimiste ajal. Kallase uut mõtet ei toeta ta kindlasti.

"See mõju oleks väga oluline, et mitte öelda katastroofiline, arvestades meie kohustusi ja kulubaasi, mis on paratamatult Harjumaal suurem," rääkis Laisk ning märkis, et uut taristut, koole ja lasteaedu on vaja ehitada just seal, kuhu inimesi juurde kolib. "Kiire arvutus näitab, et me kaotaksime kolm viiendikku vabast tulemist, mis me üldse investeeringuteks saame kasutada," sõnas Laisk.

Mulgi vallavanem Imre Jugomäe tervitas mõtet regionaalset ebavõrdsust vähendada. Samas pole ka tema kindel, et selle jaoks peaks osalt omavalitsustelt raha ära võtma.

"Ma ise arvan, et õige õigem oleks omavalitsuste rahastamine ja rahastamise alused laiemalt lahti võtta," ütles Jugomäe ja selgitas, et Eesti omavalitsused on üsna erinevad, kuid tasandusfond ja toetusfond sellega piisavalt ei arvesta. Ta tõi näiteks hoolekandereformi.

"Kui üleriigilise valemiga ühe puuga asi välja arvestati, siis see näitas, et meil peaks olema umbes 60 inimest hoolekandes, tegelikult on neid 120–130," rääkis Jugomäe.

Kallas: rohkem raha võiks anda töökohtade eest

Oma ettepanekutele ootab Madis Kallas omavalitsustelt tagasisidet 10. jaanuariks. Muuhulgas pani ta ette suunata valdadesse-linnadesse viis protsenti juriidiliste isikute tulumaksust.

"Kohalikel omavalitsustel ei pruugi mingit otsest mõju olla, kui nende territooriumile tuleb mingi tehas või pood, kuhu käiakse tööle naabervallast," märkis Kallas. "Nüüd me tahame ära siduda, et iga töökoht konkreetse valla või linna territooriumil annab tulemi kohaliku omavalitsuse eelarvesse."

Ministri hinnangul võiks see motiveerida omavalitsusi ettevõtlust edendama. Kusjuures maksutulu jaotamisel loeks Kallase sõnul just see, kus on ettevõtte töökohad, mitte see, kuhu on registreeritud firma kontor.

"Muudatus aitab meil korrastada ka töötajate registrit, et sealne info oleks vastavuses tegeliku töökohaga. Ma arvan, et sellega me saame mitu head asja saavutada," rääkis Kallas.

Tema sõnul võidaksid muudatusest peamiselt maakonnakeskused Tallinnast kuni Viljandi ja Võruni "Näiteks Tartu linna mõjutab see kindlasti positiivses mõttes. Tartu linnas on väga palju töökohti aga väga paljud inimesed elavad Tartu ümber olevates kohalikes omavalitsustes. Aga teistpidi ka Rae valla territooriumil on väga palju töökohti," rääkis Kallas.

Füüsilise isiku tulumaksu on kergem ette ennustada

Kui taoline muudatus toimuks järgmisel aastal, jagataks omavalitsuste vahel laiali 42 miljonit eurot. Siin on aga väike konks. Kuna riigieelarvesse laekuvaid tulusid valitsus vähendada ei soovi, paneb minister ette, sama palju vähendataks omavalitsuste jaoks füüsilise isiku tulumaksu osa.

Jugomäe märkis, et sellest muudatusest võidaks maakonnakeskus Viljandi, kuhu inimesed ümberkaudsetest valdadest tööle käivad.

"Ja kui tulu hakkaks liikuma linna, siis meil läheks olukord veel kehvemaks. Nii et see ainult suurendaks ebavõrdsust," ütles Jugomäe.

Laisk leidis, et sellise muudatuse puhul jääks pea kõik omavalitsused kaotajaks. Ta ütles, et üldjuhul näitab üksikisiku tulumaks kergesti prognoositavatavat ja peaaegu pidevat kasvu.

"Samas juriidilise isiku tulumaks on täiesti prognoosimatu," sõnas Laisk. "Ja kui võtta arvesse veel seda, et õiguskeskkond muutub nii, et lühiajaliselt soositakse dividendide väljamaksmist, siis võib eeldada, et majanduslanguse perioodidel pärast selliseid seadusemuudatusi pikka aega dividende üldse ei maksta," lausus ta.

Kallas suurendaks omavalitsuste võimalusi kohalikke makse kehtestada

Kallas rõhutas, et sellega omavalitsuste võimalikud tuluallikad ei piirdu. Ta plaanib edasi minna ka seadusemuudatustega, mis teeks lihtsamaks kohalike maksude kogumise.

"Nii sotsiaalse taristu maks, mis on mõeldud kinnisvaraarendajate lasteaedade või koolide ehitamisse kaasamiseks või ka ummikumaks ja turismimaks võiks jääda kohaliku omavalitsuse otsustada," sõnas Kallas. "Aga me kirjutaks need selgelt seadusesse sisse. Kohalik autonoomia on liiga väike ja me peame andma rohkem otsustusõigust kohalikele omavalitsustele."

Laisk seevastu märkis, et kohalikke makse saab juba praegu koguda. "Nende osatähtsus on kokku 1,8 protsenti kogu maksubaasist Eestis keskmisena," sõnas Laisk, kelle sõnul koguvad makse peamiselt linnad. "Ka seda arendustasu kasutavad juba peaaegu kõik arenevad piirkonnad ja selle õiguslikult teistmoodi reguleerimine mingit lisatulubaasi ei tekita."

Kümmekond omavalitsust peaks laenukoormust vähendama

Kallase hinnangul tuleks üle vaadata ka linnade-valdade laenukoormust. Õigemini otsustas valitsus juba riigieelarve strateegiat kokku pannes, et omavalitsuste eelarvemiinust peaks 2027. aastaks vähendama 30 miljoni euro võrra.

Enne koroonakriisi lubas riik omavalitsustele kuni 60-protsendist võlakoormust, kuid kriisi ajal lasti reeglid lõdvemaks. Kallas tegi ettepaneku viia laenupiir 60 protsendile tagasi, kuid mitte kõigile. Mõni omavalitsus tuleb tema sõnul toime ka 90-protsendise laenukoormusega.

Muudatus puudutaks tema sõnul neid, kelle põhitegevuse tulem ehk nii-öelda vaba raha hulk on väike. Minister tõdes, et teema on keeruline ja tõenäoliselt kogub see hulga kriitikat.

"Aga me oleme eesmärgiks võtnud, et ka kohalikud omavalitsused peavad oma laenuvõtmised üle vaatama, et ka üldist riigieelarve tasakaalu mõnevõrra parandada," sõnas Kallas. "Meie hinnangul neid on kuskil kümmekond, kes peaksid oma laenukoormust oluliselt vähendama."