Viimase aja Eesti majandusuudised ei anna just palju põhjust optimismiks. Eesti Panga värske majandusprognoosi põhisõnumid on selles mõttes ootuste järjekordne korrigeerimine halvenemise suunas.

Päris valus oli kuulata, et Eesti majanduslangus oli lõppeval aastal Euroopa Liidu sügavaim ja seni prognoositust järsem. Oodatav langus ulatub 3,5 protsendini. Lisaks venib see majanduse kahanemine ka järgmisesse aastasse ehk kestab varem oodatust kauem. Räägime juba kolmandast aastast järjest.

Äärmiselt naiivselt kõlavad seejuures peaminister Kaja Kallase õigustused, et majandus ongi tsükliline, sekkuda polnudki vaja ja kohe-kohe järgneb langusele tõus.

Kiiret ja iseeneslikku tõusu ei paista praegu kuskilt, prognoos räägib hoopis sellest, et Eesti majandus hakkab 2025. aastal kosuma kodu- ja välisturul üksnes aegamisi. Majanduse mahtude taastumist 2021. aasta tasemele ei ole oodata enne 2026. aastat. Räägime juba viiest kaotatud aastast ja väga suurest lõhest varasemate trendidega võrreldes.

Kui enne valimisi rääkis mõni praeguse koalitsiooni poliitik veel majandusliku julgeoleku tagamise vajadusest, siis valimistejärgne rapsimine tegi Eesti majanduse vaid nõrgemaks ja hapramaks.

Väga suured ja üksteise järel toimunud ülemaailmsed raputused – koroonapandeemia, Venemaa agressioonisõda Ukrainas, energia- ja toormehindade hüpped, paljude majandussidemete purunemine – käisid justkui mitme tormina üle põllu. Ja selgeks sai see, et vanaviisi enam ei saanud ega tohtinudki. Paljud arenenud riikide valitsused suunasid koheselt oma fookuse lisaks julgeolekule ka oma majanduse kaitsmisele, toetades varasemast oluliselt rohkem kodumaist tootmist ja püsimajäämist.

Kaja Kallas ja Reformierakonna rahandusministrid kordasid lõppematu refrääniga ainult tasakaalus eelarve mantrat. Miski muu ei omanud nende silmis sama suurt tähtsust, ei Eesti ettevõtete konkurentsivõime langus, vaesuse ja ebavõrdsuse kiire kasv ega ka omaenda varasemate lubaduste murdmine õpetajatele, paljulapseliste peredele ja riiklike investeeringute vallas. Kõike seda ja paljut muudki isegi ei arutatud korralikult.

Kas see mäng vääris küünlaid? Eesti Panga prognoos räägib ka sellele vastu. Kuivõrd majanduse seis on lähiaastatel nõrgem, jääb maksutulu kasv seni prognoositule alla ja eelarve defitsiit ületab kolme protsendi piiri (SKP-st) kõigil kolmel järgneval aastal.

Teisisõnu, kõik toodud ohvrid, hättasattunute abita jätmise, varem otsustatud kulude kärpimine ja uued maksutõusud, ei toonud meid karvavõrdki tasakaalus eelarve eesmärgile lähemale. Kahaneval majandusel ongi raske tulude kasvu tagada.

Majanduspoliitilisel rapsimisel on tõsised tagajärjed, kuid veel pole hilja. Võime ka praegu hakata lennartmerilikult otsima kujunenud olukorrast tuleviku väetist. Kutsun kõiki poliitikuid ja eksperte ühistele ajurünnakutele, kuidas saame Eestile tagada suurema majandusliku vastupidavuse ja julgeoleku.