Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) esitas valitsusele novembri lõpus uue mootorsõidukimaksu eelnõu, puudub koalitsioonipartnerite vahel eelnõu lõplikus tekstis siiski veel üksmeel. Seetõttu ei ole eelnõu veel ka valitsuses arutatud ning piirdutud on aruteludega koalitsiooninõukogus ja mootorsõidukimaksu töörühmas.

Eesti 200 soovib erandit suurtele peredele, puuetega inimestele ja sõidukitele, mille registrikanne on ajutiselt peatatud. Ka sotsiaaldemokraadid soovivad erandit puuetega inimestele ning sõidukitele, mille registrikanne on ajutiselt peatatud.

Võrklaev lausus, et viimase kahe nädala jooksul ei ole debatt mootorsõidukimaksu üle sisuliselt edasi liikunud.

"Eks me oleme neid arutelusid proovinud teha, aga ka mitmed otsustajad või erakonna esimehed on pidevalt liikumises. Seetõttu ei ole õnnestunud neid lõplikke arutelusid ka teha ja sinna taha on see natuke jäänud," ütles ta ERR-ile.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets ütles, et viimati arutas koalitsiooninõukogu mootorsõidukimaksu veel sel nädalal. Tema sõnul on vaja teemat aga edasi arutada ning huvigrupidki laua taha võtta.

Läänemetsa sõnul ei ole midagi halba selles, kui valitsus jääbki küsimuses eriarvamusele.

"Meie arvamus on, et kui me ei lepi koalitsioonis kokku, siis paneme selle automaksu eelnõu kokku, mis on. Lõppkokkuvõttes konsensust on vaja parlamendis otsustamiseks. Saadame parlamenti, meil on tegelikult seal sotsiaalkomisjonis päris palju eksperte, nii koalitsioonist kui ka opositsioonist, kes oskaks ehk palju paremini hinnata seda vajadust või leida seda kompromissi. Ma arvan, et selle saaks ka parlamendis ära lahendada," ütles Läänemets.

Lisaks koalitsiooninõukogule arutavad koalitsioonierakonnad mootorsõidukimaksu ka töörühmas, kuhu kuulub lisaks rahandusminister Mart Võrklaevale ka sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ja Eesti 200 riigikogu liige Toomas Uibo.

Uibo lausus, et kokkulepe peaks sündima siiski enne, kui valitsus eelnõu riigikokku saadab.

"Eesti 200 ei pea mõistlikuks, et me kiidame valitsuses heaks mingi eelnõu, mis tegelikkuses ei ole kokku lepitud. Meie eelistus on kindlasti need asjad selgeks vaielda selles kas töögrupis või koalitsiooninõukogus ning seejärel saata eelnõu valitsusse," lausus ta.

Uibo ütles, et selle aasta sees on keeruline automaksu aruteludeks ühist aega leida, aga kui koalitsioonipartneritel on selline soov, siis on Eesti 200 valmis. "Tundub, et pigem jätkame me nende aruteludega jaanuaris," nentis ta.

Reformierakond leevendaks automaksu mõju, tõstes sügava puudega inimeste toetust

Reformierakond suhtub automaksu eranditesse skeptiliselt. Näiteks puuetega inimestele erandi tegemise asemel pakkus Signe Riisalo (Reformierakond) juhitav sotsiaalministeerium juba oktoobris välja tõsta hoopis puuetega inimeste toetusi, et niiviisi leevendada saabuvate maksumuudatuste mõju.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov selgitas, et ministeeriumi ettepaneku järgi kahekordistuks sügava puudega tööealiste inimeste toetus 100 euroni. Sügava puudega lapse toetus tõuseks aga 30 euro võrra 270 euroni kuus. Ühtlasi on ministeerium teinud ettepaneku parandada abivahendite kättesaadavust ning vähendada nii laste kui täisealiste abivahendite omaosalust. Kogu meede maksaks 5,7 miljonit eurot aastas.

Keskmise ja raske puudega inimeste toetusi sotsiaalministeerium praeguse plaani järgi ei tõstaks.

Viimati tõstis valitsus puudega inimeste toetusi täiskasvanutel 2006. aastal.

"Minu nägemus on see, et erivajadustega inimestel on vaja liikuma pääseda, aga see on laiem küsimus kui see, et kellel on auto ja kel mitte. Selline sihitud toetamine tähendakski, et sõltumata sellest, kas sul on auto või mitte, loodaks täiendavad võimalused liikumiseks. See võib olla ka näiteks invatakso, see soodustus ei pea käima tingimata mööda mootorsõidukimaksu eelnõu ja selle erandeid," lausus Võrklaev.

Eesti 200 ei seoks puudetoetuse tõstmist automaksu debatiga

Nii Eesti 200 kui ka sotsiaaldemokraadid ei ole puuetega inimeste toetuste tõstmisele vastu, kuid nende hinnangul peaks seda küsimust vaatama lahus mootorsõidukimaksu eelnõust.

"Kahe käega poolt, et puudega inimeste toetused tõusevad. Selles ei ole üldse mingi küsimus," ütles Uibo.

Uibo sõnul ei ole loogiline, et esmalt võtab riik puudega inimeselt täies ulatuses automaksu ning seejärel maksab talle toetuse näol selle summa jälle tagasi.

"Kui me räägime personaalsest riigist, siis tegelikult on ametkondadel ju kogu see vajalik teave inimeste kohta olemas. Me ei pea vajalikuks, et inimesed peaks tulema käsi pikalt ees toetusi küsima. Riik teab nende olukorda ja riik peab personaalselt neile ka erisusi tegema," selgitas Uibo.

Lauri Läänemets lausus, et sotsiaaldemokraadid on avatud ka sotsiaalministeeriumi lahendusele.

"Sotsiaalministeeriumi ettepanek on väga mõistlik, minu meelest tulekski tõsta puuetega inimeste toetusi. Nüüd kas ta on ka vajalik lahendus automaksu puhul? Ma arvan, et kui me teeme seda läbi toetuse, see on ka normaalne. Alati ei pea olema just maksusoodustus või -vabastus, sest see ei ole kõige sihitum. Kui me vaatame ka teistesse riikidesse, siis paljudes riikides just toetuse võimalust kasutataksegi," lausus ta.

Puudega inimesed eelistaks toetust erandile, sest nii on mõju suurem

Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ütles, et liit pakkus maksudebati alguses välja teha raske- ja sügava puudega inimestele, kel on keeruline ühistransporti kasutada, maksuerandi. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud lahendus tõsta sügava lastel ja tööealistel märkimisväärselt toetust, on Krais-Leoski sõnul aga sobivam.

"Kui me vaatasime andmetesse sisse, et enam kui pooltes puudega inimeste leibkondades autot ei olegi, siis meile tundub, et tegelikult sel puhul võitjaid oleks rohkem. Sellest toetuse tõusust saaks kasu ka need inimesed, kes täna autot ei oma ja võib-olla ei hakka kunagi ka omama. Toetuse tõusuga saaks nad kompenseerida oma kulusid transpordile," lausus ta.

Krais-Leosk ütles, et puuetega inimeste koja ettepanek automaksu debatis on olnud tõsta lisaks sügava puudega inimestele ka raske puudega inimeste toetust. "Iga tõste on samm õiges suunas," lausus ta.

Puudega inimesi on Eestis kokku 119 000. Neist sügava puudega on 12 000 ja raske puudega 61 000.