Kuna te täna olete pidanud siluma oma eilseid väljaütlemisi, siis kas teil endal on selge arusaam, mida te teete?

Absoluutselt on. See pilt on raske, olukord on raske, aga olles juba mitu koalitsiooni kokku pannud, selle koalitsiooni kokkupanemise juures olnud, olles rahandusminister, siis ma väga hästi tean, milline on riigirahanduse seis, ja ka seda, mida peaks tegema, et seda korrastada. Aga kas selleks alati julgust ja tahtmist kõigil on, on iseküsimus.

Võtame järjest. Mis on nüüd uuesti arutulusel ja mis mitte? Millised maksutõusud tulevad ja millised ära jäävad?

Suve algul me tegime hulga maksumuudatusi ja otsuseid, mis 2024. ja 2025. aastal jõustuvad. Need olid selleks vajalikud, et me saaksime oma kaitsekulud tõsta kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. Need on ja jäävad.

Mootorsõidukimaks on meil valitsusse esitatud, liigub riigikokku, me peaksime selle vastu võtma.

Ja nüüd see, mille üle me praegu arutleme, on sügisel, kui me tegime riigi eelarvestrateegiat, et liikuda riigieelarvega tasakaalu poole, tegime otsuse, et veel umbes 430 miljonit eurot täiendavaid maksutõuse 2025. aastal teha. Ja selle üle käibki praegu arutelu.

Nii et ma saan aru, et mootorsõidukimaks tuleb ja maksuküüru kaotamisest loobumise välistate täielikult?

Maksuküüru kaotamine on otsustatud. See on see, mis annab 2025. aastal inimestele täiendavat tulu.

Ehk see ei ole arutluse all?

See ei ole arutluse all. See on ka koalitsioonilepingus kirjas. See tähendaks, et me avaksime koalitsioonilepingu.

Õpetajate palgaläbirääkimised?

Õpetajad saavadki näiteks 2024. aastal eelarvest palka juurde. Netopalgatõus on umbes 60 kuni 80 eurot.

Sellega nad lähevad praeguse seisuga streikima. Kas te saate veel nende palka tõsta?

2025. aastal maksuküüru kaotamise tulemusel õpetaja keskmise palgaga 2100 eurot saab netopalgana 112-113 eurot rohkem puhtalt kätte. Ehk õpetajatel on kindlalt teada – kaks aastat nende palk tõuseb.

Kui me jätame 2025. aastaks planeeritud, aga katteta 400 miljoni euro ulatuses maksutõusu ära, siis mis saab sellest loosungist ja tahtest riigi rahandus korda teha? Sest valimiste eel ei hakka ju keegi makse tõstma.

See ei ole ainult loosung. 2024. aasta eelarve näitab selgelt, et see valitsus on astunud suuri samme – me parandame pool miljardit eelarvepositsiooni. Ja sama peame jätkama 2025. aastal. Seda rasket tööd, mille me oleme ära teinud, ei saa lihtsalt minna lasta.

See 400 miljonit täiendavat maksutõusu – praeguses majandusolukorras, suheldes Eesti inimeste, ettevõtjatega on tunne, et see maksutõusude limiit on täis. Minu ettepanek on proovida seda täita täiendavate kokkuhoidudega, maksukogumise efektiivsuse tõstmisega ja teiste selliste meetmetega. See on see, mille osas teen mina omad ettepanekud ja kindlasti ootan ka koalitsioonipartnerite ettepanekuid. Ja seda mitte riigi eelarvestrateegia avamise käigus, vaid selles samas protsessis, kus me pidime arutama maksutõuse.

Kui kärpeid oleks nii lihtne teha nagu te ka välja pakute, siis miks ei ole seda seni tehtud?

Seda ei ole lihtne teha. Elu on näidanud, et see on keerulisem kui tihti sõnades kõlab. Aga ma arvan, et meil ongi mõistlik liikuda sõnadest tegude juurde ja neid raskeid otsuseid ka päriselt tegema hakata.