Kaljurand nimetas ajalooliseks otsust, et Euroopa Liit alustab Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi ja nägi selles otsustavat rolli Saksa kantsler Olaf Scholzil.

"Tema tegi ettepaneku, et Orban võiks uksest välja astuda ja üksinda kohvi jooma minna, kui otsustatakse Ukrainaga liitumisläbirääkimiste alustamine. Aga eks see oli ka millegi peitmine ja millegi taha varjumine, sest on selge, et Ungari on tekitanud Ukrainale probleeme ja jätkab probleemide tekitamist. Orban ei olnud nõus raha eraldamisega Ukrainale, mis tähendab, et see küsimus tuleb uuesti päevakorda alles jaanuaris."

Ungari veto kasutamine Ukrainale abi andmisel tõstatab Kaljuranna sõnul küsimuse, kui otsustusvõimeline on Euroopa Liit nii põhimõttelistes küsimustes nagu sanktsioonid ja liitumisläbirääkimised, liitumisläbirääkimiste peatükkide alustamine ja läbirääkimiste sulgemine.

"Juba praegu ennustatakse, et ka seal hakkab Ungari tekitama Ukrainale probleeme igal sammul. Ja ma arvan, et on väga õige hakata praegu arutlema selle üle, kas ühehäälsus on see ainuke poliitika, millest tuleb kümne küünega kinni hoida."

Kaljurand tunnistas, et ka Eestis on erinevad arvamused sel teemal, kas hoida kinni või loobuda ühehäälsuse poliitikast.

"Mõned ütlevad, et ühehäälsuse poliitika on see ainuke riist, millega Eesti saab ennast kaitsta. Mina isiklikult leian, et küsimustes nagu sanktsioonid, liitumisläbirääkimiste alustamine ja veel mõned välispoliitilised küsimused võib minna enamushääletamise teed. Nii nagu on tegelikult mindud paljudes teistes Euroopa Liidu poliitikates."

Kaljurand põhjendas oma seisukohta, et ta ei kujuta ette olukorda, kus Eesti jääks välispoliitilises küsimuses üksi.

"Me oleme Euroopa liidus olnud nüüd juba 30 aastat varsti ja selle aja jooksul pole meil kunagi olnud olukorda, kus oleksime jäänud üksi. See tähendab, et me leiame partnereid, me suudame läbi rääkida, me oskame kompromisse otsida ja me ei aja põikpäiselt taga põhimõtet, mis on vale Euroopa Liidu seisukohast vaadates."

Seetõttu peab Kaljurand vajalikuks, et paralleelselt liitumisläbirääkimistega algaks ka Euroopa Liidu siseste protsesside ümbervaatamine.

"Ja see ei puuduta mitte ainult ühehäälsust. See puudutab näiteks komisjoni suurust. See puudutab mitu volinikku mingist riigist võiks seal olla. See puudutab teisi probleeme, mida Prantsusmaa ja Saksamaa on juba aastaid tõstatanud. Kaasa arvatud, kas Euroopa Liit peaks olema mitmekäiguline või mitmeringiline, kus on tuumik ja siis on riigid, mis on vähem EL-iga seotud. On küll mingil kujul seotud, aga mitte nii tugevalt kui need riigid, kes on Schengeni osalised, eurotsooni osalised ja kes on kõigis põhiküsimustes Euroopa Liidu tuumikus."

Kaljuranna sõnul on ta seisukohal, et igal liikmesriigil peaks siiski olema oma volinik, isegi kui see ühel hetkel tähendab, et volinikke on 27 asemel 35.

"Ta peab seal laua taga olema ja ei ole ka suurt vahet, kas neid on 27 või 35. Eks muidugi on raske läbi rääkida, kui laua taga on rohkem kui kolm inimest. Aga see on tehtav ja võimalik. Nii et mina usun küll, et praegu on aega. Euroopa Liiduga liitumine ei tule ju Ukraina ja Moldova puhul kõne alla lähiaastatel. Läbirääkimised saavad olema pikk ja keeruline protsess ja selle aja jooksul on Euroopa Liidul paras aeg vaadata üle, kuidas töötatakse, millised formaadid töötavad paremini, millised ei ning teha mõned põhimõttelised otsused."

Mis puudutab Ungarit, siis Kaljuranna sõnul on rahalised vahendid need, mis kõige mõjusamalt käitumist mõjutavad.

"Eks võib ju natuke imestada selle üle, kas 10 miljardi andmine Ungarile just praegu oli õigustatud või mitte. Komisjon väitis, et nad võtsid vastu seadused õigusreformi ja kohtute reformi osas. Ja selle eest said nad oma 10 miljardit, mis oli külmutatud. Ehk ma ei tõmba võrdusmärki selle vahele, et Ungari jalutas ruumist välja tänuks selle eest, et nad said oma 10 miljardit kätte. Aga rahalised vahendid töötavad. Rahalised vahendid panevad riike teistmoodi tegutsema, panevad reforme läbi viima. See on konkreetne vahend mõjutamiseks. Sõnad on olulised, aga ka survet tuleb avaldada. Ja Ungari puhul näitab praktika, et rahalised vahendid töötavad väga hästi," sõnas Kaljurand.