Euroopa Liit on Prantsusmaa ja Saksamaa juhtimisel olnud uute liikmete vastuvõtmisel pikalt kõhklev, kuid Venemaa jõhker invasioon Ukrainasse on toonud muutusi. Võime olla uue pöördepunkti lävel liidu ajaloos, sest hiljuti hääletas Euroopa Liit Moldova ja Ukraina ühinemiskõneluste alustamise poolt. Ehkki siht näib selge, ootab nii Euroopa Liitu kui ka liikmekandidaate ees pikk tee.

Erinevates Euroopa riikides elanud endise diplomaadina mõistan väljakutsete olemust. Arvutuste kohaselt saaks Ukraina praeguse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusel ligi 97 miljardit eurot aastas ja veel 61 miljardit eurot Ühtekuuluvuspoliitikast, mis on mõeldud elustandardite ühtlustamiseks Euroopa Liidus.

Euroopa Poliitikauuringute Keskuse hinnangul suurenevad praeguste liikmete osamaksud kümme protsenti. Ukraina on suur agraarriik, mille haritava maa pindala on pea kaks korda suurem kui Prantsusmaal, mis on praegu selles osas Euroopa Liidus suurim.

Ukraina on juba praegu müünud oma teraviljatooteid peamiselt Euroopa Liidule ja tariifideta ujutaksid need turu üle ja tekitaksid poliitilist vastupanu. Poola põllumajandusminister Robert Telus märkis septembris, et lubaks Ukrainal ühineda ainult juhul, kui riigi põllumajandustoodetele seatakse piirangud. Lisaks ei tohi unustada, et Brexit sai osaliselt alguse eelarvamustest võõrtööliste suhtes ja Ukraina ning Moldova ühinemisega saaks ka nende riikide tööjõud vaba liikumise.

Ukraina ja Moldova edukaks ühinemiseks Euroopa Liiduga tuleb neid probleeme mõista ning mõelda reformidele. Näiteks on ÜPP ja teised ühised poliitikavaldkonnad olnud pikalt netomaksjatele valupunktiks. Ukraina liitumine Euroopa Liiduga võiks motiveerida ÜPP reformi, et muuta see jätkusuutlikumaks. Loodan, et kasutame järgnevaid aastaid mineviku vigadest õppimiseks ja näeme uut tööjõudu ning teraviljavarusid võimalusena muuta Euroopa Liit tugevamaks.

Seejuures tuleb rõhutada, et Euroopa Liidu väljakutsed on üksnes mündi üks pool. Eelkõige peab mitmeid olulisi muutusi ellu viima Ukraina. Liikmeks saamise kriteeriumidele vastamiseks tuleb kehtestada stabiilne õigusriik, sõltumatu meedia, parandada vähemuste õigusi ja juurida välja korruptsioon.

See ei juhtu üleöö, kuid nõustun Eesti peaminister Kaja Kallase arvamusega, et Ukraina väärib kiitust oluliste edusammude eest, mis on vaatamata riiki laastavale sõjale tehtud. Tee on pikk, kuid hiljutised reformid teevad mind optimistlikuks.

Euroopa Liit soovib pärast Brexitit ja Venemaa kuritegelikku invasiooni olla tugevam ning ühtsem. Endine NATO peasekretär ja Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen ütles hiljuti Politicos ühemõtteliselt, et Ukraina vastuvõtmine pole heategevusakt. See on Eesti inimesi sügavalt kõnetav sõnum, sest Venemaaga jagatakse piiri ning ajalugu.

Venemaa jõhker sissetung Ukrainasse tähendas paljudele suurimate hirmude realiseerumist, mistõttu pole Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga üksnes majandusnäitajate või institutsionaalsete reformide küsimus. See on lootuse majakas ja meeldetuletus Euroopa idee tuumast, solidaarsuse, demokraatia ja jõukuse kasvust liiduna.

Ühinemisläbirääkimiste alustamine Ukrainaga näitab vastastikust pühendumist demokraatiale, demokraatlike väärtuste tugevust ja Putini autokraatliku valitsemise piire. Just nagu Euroopa Liidu viimase laienemisvooru ajal, peab ka nüüdne siht olema heaolu ja rahu kindlustamine kogu Euroopas.

Alistair Starling on Eesti e-resident, European Diplomats OÜ kaasasutaja ja endine Briti diplomaat. Kommentaari jaoks kogus andmeid ja kontrollis fakte European Diplomats OÜ kaasasutaja Anton Lammers.