X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keskkonnaamet määras Olerexile kaheksa miljonit eurot trahvi

{{1702893720000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Keskkonnaamet määras Olerexile biokütuste osakaalu nõude korduva täitmata jätmise eest rahatrahvi kaheksa miljonit eurot. Väärteomenetluses tegi keskkonnaamet kindlaks, et taastuvatest allikatest valmistatud kütuse asemel suunati tarbimisse fossiilkütust.

Väärteomenetluses sai kinnitust kahtlus, et Olerex on jätkusuutlike kütuste osakaalu kohustusest täitnud 2022. aastal vähem kui kaks protsenti ja tarbimisse on taastuvatest allikatest valmistatud diislikütuse asemel suunatud üle 10 miljoni liitri fossiilset diislikütust, ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu.

Avarsalu lisas, et tegu pole kerge rikkumisega ning trahvi suuruse määramisel arvestati sellega, et rikkumine end majanduslikult ära ei tasuks. "Võttes lisaks arvesse, et tegu on korduva rikkumisega, määras keskkonnaamet Olerexile keskkonnaameti ajaloo suurima trahvi, kaheksa miljonit eurot," lausus ta.

Keskkonnaamet on Olerexile biokütuste nõude täitmata jätmise eest karistanud ka varem: 2021. aastal jäi kütusemüüjal aasta lõpu seisuga biokütuse osakaalu kohustus täitmata napilt, protsendi murdosa ulatuses. Keskkonnaamet määras siis esmakordse rikkumise eest karistuseks 12 000 euro suuruse rahatrahvi. 2022. aastal jäi aga tarnimata enam kui 80 protsenti vajalikust biokütusest.

Avarsalu sõnul on järelevalve tulemust toonud ja tänavu on Olerex biokütuse kohustust täitmas.

Samas on pooleli kriminaaluurimine, mille käigus kontrollitakse kahtlust, et Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile riiki toodud kütuse kohta teadlikult valeandmeid. Kriminaalmenetlust viivad läbi keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet ning seda juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kohtueelne menetlus on lõpusirgel ning toimik liigub lähiajal prokuratuuri.

Tänavu novembris alustas konkurentsiamet Terminali kaebuse alusel Olerexi suhtes järelevalvemenetluse, et uurida võimalikku konkurentsireeglite rikkumist Eesti mootorkütuste jae- ja hulgimüügiturul. Terminal viitas oma kaebuses, et Olerex on saavutanud ebaausa turueelise eirates biokütuse nõuet. Terminali sõnul on nende klientide arv ja müügimahud nii jae- kui ka hulgimüügis Olerexi tegevuse tõttu vähenenud.

Terminal Oili juhatuse liige Raido Raudsepp ütles juunis ERR-ile, et see, et Olerex on biokütuse kasutamise kohustuse täitmata jätnud, on kestnud juba aastaid ning mullu ulatus seetõttu teiste kütuse hulgituru osaliste kahju vähemalt 100 miljoni euroni. "Ma nimetaks seda isegi Eesti kütuseturu läbi aegade suurimaks pettuseks. Ei ole mingi kahtlust, et see nii on," lausus ta.

Raudsepp ütles esmaspäeval ERR-ile saadetud kommentaaris, et kuigi keskkonnaameti otsus on samm lähemale ausale konkurentsile Eesti kütuseturul, siis ees on suure tõenäosusega ootamas aastatepikkused kohtuvaidlused erinevates kohtuastmetes nii trahvide ja karistuste suuruse osas.

"Tegemist on ajalooliselt suure trahviga Eesti kütuseturul, sisuliselt maksimaalse trahviga, mis seadus täna võimaldab. Selleks aga, et kütuseturul taastuks aus konkurents, on vajalik muuta seadused ja karistused kohustuse mittetäitmise eest karmimaks. Ainult nii on võimalik tagada, et kõik turuosalised tegutsevad edaspidi ühtsete ja ausate reeglite alusel. Tänased trahvimäärad ei ole piisavad selleks, et ebaausal kütuseturu osalisel ei tekiks edaspidi taas kiusatust petta, sest kuritegelikul teel teenitav tulu saab olla kordades suurem kui trahvimäär," lausus Raudsepp.

Olerex kaebab otsuse edasi

Olerex teatas, et kaebab keskkonnaameti otsuse edasi.

"Olerex on oma tegevuses alati lähtunud kehtivatest õigusaktidest, nii ka kõnealuse kaasuse juures," ütles Olerexi tegevjuht Piret Miller. "Tänane otsus on olemuselt ekslik, kuivõrd Olerex ei ole saanud ega taotlenud rahalist kasu looduse arvelt ega soovinud seadust rikkuda."

Olerex märkis saadetud teates, et soetas 2022. aasta lõpus biokütuse nõude täitmiseks kütust koos sertifikaatidega, mis on rahvusvahelise jätkusuutlikkuse sertifitseerimissüsteemi (ISCC) andmebaasis registreeritud, müüjaks rahvusvaheline korporatsioon Trafigura.

"Uurimisorgan on aga asunud seisukohale, et tegemist ei olnud õiguspärase tehinguga. /.../ Olerex ei saavutanud nimetatud tehinguga rahalist võitu, ettevõte tegi märkimisväärseid lisakulutusi kütuse ja sertifikaatide omandamiseks. Olerex tegutses eesmärgiga täita sätestatud kohustus ning mingeid eeliseid Olerex oma tegutsemisega ei saanud," öeldi teates.

"Õiguslikke ja menetluslikke küsimusi arvesse võttes kaebab Olerex tänase keskkonnaameti otsuse edasi ja ootab, et suurema õigusselguse toob kohus," lisas Olerex.

Kõik kütusemüüjad peavad hoolitsema selle eest, et 7,5 protsenti tarbimisse suunatud vedelkütustest oleks toodetud jätkusuutlikult ning väheneks õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk. Nende nõuete täitmiseks on kütusemüüjal mitu valikut, näiteks võib kasutusele võtta transpordis kasutatava biogaasi, kaasata päikese- või tuuleenergiat või pakkuda tarbijatele fossiilsest naftast valmistatud diislikütuse alternatiivina teise põlvkonna biodiislit ehk HVO-d.

HVO ehk parafiinne diislikütus on taastuvatest allikatest, kas taimsetest õlidest või ka jäätmetest valmistatud vedelkütus, mis on sarnaste või isegi mootorisõbralikumate omadustega kui fossiilne diislikütus ning vähendab süsinikuheidet kuni 90 protsenti.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: