Saarte Liinid ehitab uue parvlaeva jaoks laadimispunktid
2026. aastal hakkab Virtsu-Kuivastu liinil sõitma täiendav parvlaev, mis on praegustest suurem ja töötab elektriga. Saarte Liinid ehitab selleks ajaks välja ka laadimisvõimalused Kuivastusse ja Virtsu.
2026. aastal peaksid mandri ja Muhumaa vahelisele parvlaevaliinile tulema suured muutused. Viienda laevana peaks sõitma hakkama praegu ehitushankes olev ja 40 miljonit eurot maksma minev uus ja praegustest suurem elektrilaev, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samal ajal peab Saarte Liinid välja ehitama Eestis esmakordselt elektrilaevadele mõeldud sadamataristu, mis läheb omakorda maksma suurusjärgus 10 miljonit eurot.
Saarte Liinide taristuosakonna juht Jalmar Jõksi ütles, et planeeritud on kokku neli laadimisseadet.
"Kuivastu kaile kaks ja Virtsu kaile kaks. Nii et mõlemal pool saab vajadusel laadida," sõnas Jõksi.
Kes ja milliste laevadega aga pisut enam kui kahe aasta pärast üle Suure väina saarlasi ja turiste vedama hakkab, see pole üldsegi veel teada, kuna huvilisi on lisaks praegusele operaatorile, ehk TS Laevadele veel.
"1. veebruar 2024 peavad olema hankedokumendid esitatud. Konkurents on väga tihe. Meie konkurendid on nii Eestist kui ka Norrast," lausus TS Laevade juhatuse esimees Indrek Randveer.
Kui sõitma peaks jääma praegune vedaja TS Laevad, võib hübriidlaeva Tõll kõrval, mis kasutab nii diislit kui ka elektrit, muutuda ka Piret täiselektrilaevaks.
"Ma väga loodan, sest see sõltub väga palju sellest, kas kaldataristu tuleb järgi, kas laevu on võimalik laadida elektriga kalda pealt," lisas Randveer.
Kuidas aga laevade laadimine näiteks Kuivastu kail hakkab välja nägema, see pole praeguseni veel selge. Küll aga fakt, et loetud minutite jooksul peaks viie MW võimsusega laadimisjaam olema suuteline laevade akud järgmiseks reisiks täis laadida.
"Teame niipalju, et kalda laadimisseadmed projekteeritakse koos laevaga ja sealt me saame sellise tehnilise info, mille alusel me hangime need laadimisseadmed. Täna täpne lahendus puudub," rääkis Jalmar Jõksi.
Tehnilise kirjelduse järgi peab parvlaev suutma tavapärastes tingimustes töötada heitevabalt ning selle peamiseks energiaallikaks tõukejõuks ja olmeteenistuseks peab olema elektrienergia, mis laetakse energiasalvestussüsteemi kaldalt kaldaühenduse kaudu koos elektrienergiaga, mis toodetakse pardal kütuseelementide abil, mis kasutavad elektrienergia tootmiseks kokkusurutud vesinikku.
Koos patareide ja kütuseelementidega peab laev olema varustatud biodiiselgeneraatorite varuagregaatidega, mida võib kasutada rasketes talvetingimustes või eelnevalt nimetatud peamiste energiaallikate rikke korral.
Toimetaja: Aleksander Krjukov