Selle aasta 20. septembril sisenesid Aserbaidžaani väed Hankendisse. Armeenia keeles on selle linna nimi Stepanakert. See on kogu Mägi-Karabahhi süda ja selle võtmisega lõppeski tunnustamata Mägi-Karabahhi vabariigi ajalugu.

Aserbaidžaani presidendi eriesindaja Eltšin Amirbekov ütles, et territoriaalne terviklikkus on taastatud ja saabus aeg sõlmida Armeeniaga rahulepe selleks, et konflikti lõpp juriidiliselt ka vormistada.

Konflikti lõpp on aga veel kaugel.

Armeenia taustaga Kaukaasia Instituudi direktor Aleksandr Iskandarjan rääkis, et tänaseks on Aserbaidžaan okupeerinud umbes 160 ruutkilomeetrit Armeenia territooriumist. "Seal on Aserbaidžaani väed, ehitatakse sõjaväeobjekte ja juurdepääsuteid. Tegemist on kõrgendikega," ütles ta.

Amirbekov ütles, et see on armeenlaste arvamis, et Aserbaidžaan on nende territooriumile sisse tunginud. "Meie seisukoht on hoopis teine. Vastupidi, meie arust on osa Aserbaidžaani territooriumist siiani Armeenia okupatsiooni all. Tegemist on nelja külaga Gazahhi rajoonis, mis asub Armeenia ja Aserbaidžaani piiri põhjaosas. Need külad okupeeriti Armeenia poolt 90-ndate alguses," rääkis Amirbekov.

Armeenia ja Aserbaidžaan ei suuda kokku leppida ka niinimetatud Zangezuri transpordikoridori loomises. Tegemist on raudteega, mis läheks läbi Armeenia territooriumi ja ühendaks Aserbaidžaani oma eksklaavi Nahitševaniga.

Iskandarjan ütles, et Armeenia juhtkond on valmis ühenduse avamiseks. "Mitte ainult selle konkreetse tee, vaid kõikide teede avamiseks, et inimesed ja kaubad saaksid liikuda nii Armeenia, kui ka Aserbaidžaani territooriumi kaudu."

Amirbekov vastas, et kui Armeenia venitab meelega Zangezuri koridori projekti elluviimist, siis teeb Aserbaidžaan selle Iraaniga.

Mägi-Karabahhi vabariigi lõpp tähendas seal elanud etnilistele armeenlastele põgenemist Armeeniasse, kuigi nende sealse turvalisuse eest pidid vastutama Vene rahuvalvajad. Nende rollist on konflikti osapooled samuti eriarvamusel.

"Rahuvalvajate peamiseks ülesandeks oli tagada Karabahhis elanud armeenlaste füüsiline turvalisus ja sellega nad tegelesidki," sõnas Amirbekov.

Iskandarjan leidis aga, et rahuvalvajad ei saanud oma ülesandega hakkama. "Olukord Armeenia piiril on endiselt pingeline. Armeenlased näevad, et Venemaa peale tehtud panus julgeolekuküsimuses ei töötanud siis, ega tööta ka praegu. Tuleb otsida muid variante," lausus ta.

Kuidas aga võiksid need muud variandid välja näha?

"Armeenia ostab nüüd relvastust mitte Venemaalt, vaid Indialt ja Prantsusmaalt. Prantsusmaa on Euroopa Liidu ja NATO liige ning see muudab Venemaa väga närviliseks," ütles Iskandarjan.

Esimest korda ajaloos näitasid küsitlused, et üle poole armeenlastest on hakanud suhtuma Venemaasse negatiivselt. Samas on selge, et kui Venemaa poleks alustanud sõda Ukrainas, võiks Mägi-Karabahhi, ehk armeenia keeles Artsahhi, saatus olla teine.

Üks põgenik Karabahhist Geretik ütles, et tema arvates ei jää Ukraina sõja lõppedes Mägi-Karabahh Aserbaidžaanile.

Armeenias on praegu 100 000 põgenikku Karabahhist. Aserbaidžaani ametlik seisukoht on selline, et nad kõik võivad koju naasta kui nad võtavad Aserbaidžaani kodakondsuse.

"Me saame aru, et see on ebatavaline olukord. Inimesed on šokis. Samuti peavad nad aru saama, et mõlema poole põhjustatud haavu ühe-kahe päevaga terveks ei ravi. Nad peavad ise otsustama, kas naasta või mitte," ütles Eltšin Amirbekov.

Iskandarjan seda juttu aga tõsiseltvõetavaks ei pea. "Välistatud pole, et Aserbaidžaanis leitakse 10 või 20 või 100 etnilist armeenlast, keda hoitakse seal siis nagu loomaaias ja näidatakse, et armeenlased saavad Aserbaidžaanis elada. See on võimalik. Aga põgenike tagasipöördumine pole reaalne," rääkis Iskandarjan.

Samal ajal naasevad Karabahhi Aserbaidžaani põgenikud. Tänaseks on sinna tagasi tulnud umbes 5000 inimest.

"Meile öeldi, et saame naasta 2024. aasta lõpus. Me oleme valmis minema juba praegu, aga lähme siis, kui majad valmis saavad. Hea meelega läheks kohe, küll me kuidagi hakkama saaksime," ütles põgenik Ilham.

Aserbaidžaan plaanib 2026. aastaks Karabahhi ümber asustada 140 000 põgenikku.