X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Käesolevat aastat jääb kirjeldama mitu sõda

Foto: SCANPIX/Ukrinform/ABACAPRESS/Anastasiia Smoliyenko

Ukrainas kestab sõda ning rindejoon ei ole seal aastaga oluliselt muutunud. Lõppevat aastat jääb aga ilmestama lisaks Ukraina sõjale veel kaks sõda – Aserbaidžaani kiirvallutus Mägi-Karabahhis ning Hamasi ja Iisraeli sõda.

Aasta tagasi oli sõda Ukrainas mõneti sarnases olukorras. Avdijivka asemel räägiti Bahmutist.

"Oli alanud, küll välja kuulutamata sel hetkel, aga Venemaa pealetung Bahmuti linna ümbruses," ütles julgeolekuanalüütik Rainer Saks.

Toona oli ukrainlastel selja taga edukas vastupealetung, millest räägiti kui õpikunäitest. Ja ehkki elada näiteks vabastatud Hersonis, kus venelaste suurtükid jäid otse teisele poole jõge, oli paras väljakutse, oli lootus, et hiljemalt suvel tuleb uus suur vastupealetung.

"Viis minutit on vahet ja siis 15 minutit on jälle babahh. /.../ Karm. Kui tugevalt kuuled, et juba kusagile lähedale võib lennata, siis on hirm," rääkis Hersoni elanik Vova.

Miks see oodatud vastupealetung aga ebaõnnestus?

"Kaitseliinid olid väga tugevasti üles ehitatud ja kasutatud nii mineerimist kui ka muid tõkkeid. Samuti väga hästi kaetud kaudtule relvadega ja sealt läbi liikumine osutus konventsionaalse taktikaga väga raskeks. Esimene asi, mida sa pead pealetungil saavutama, on see, et sa saad ülekaalu õhust. Seda pole ukrainlastel kunagi olnud," selgitas kindralmajor reservis Neeme Väli.

"On tajuda, et Ukraina lootis rohkem droonidest. Ma ei pea silmas neid droone, mis ründavad rindejoonel väga efektiivselt Vene soomustehnikat, aga nendest droonidest, millega rünnata Venemaa strateegilisi objekte," ütles Saks.

Rindejoon asub praegu praktiliselt samas kohas, kus aasta tagasi.

Orihhiv on üks rindelähedastest linnadest lõunas. Just Orihhivist algas juuni alguses vastupealetung, mis on sealt praeguseks edenenud kümmekond kilomeetrit.

Kas lääne abi ei ole olnud piisav?

"Lääs on teinud selle vea, et meil on tühimik tegelikkuse ja narratiivi vahel. Me kõik räägime õigeid sõnumeid, et see sõda seal ei ole ainult Ukraina pärast, vaid see on reeglitel põhineva maailmakorra pärast. Kui tõepoolest see sõda on seal maailmakorra pärast, siis me ei annaks ju 10 tanki, ma arvan, et me annaks 1000. Me ei võta tõsiselt iseenda sõnumit," tõdes Väli.

Septembri keskpaigas tegi Aserbaidžaan üllatusrünnaku Mägi-Karabahhile ja vallutas sealse vabariigi territooriumi kahe päevaga. Ehkki Vene väed on siiani Armeenias, oli see Moskvale valus mõjuvõimu loovutamine piirkonnas suurema eesmärgi nimel.

"Siin on tegelikult ka märgata seda, et selleks, et üles ehitada toimivat suhet Iraaniga, on neil vaja kuidagi lahendada oma suhted Aserbaidžaaniga ja Aserbaidžaan on seda olukorda väga oskuslikult ära kasutanud," kommenteeris Rainer Saks.

Võiks ju arvata, et tekkinud olukord annab armeenlastele võimaluse kasutuks osutunud Moskva lõplikult üle parda heita.

"Ma ei usu, et nad on sellest huvitatud. Nad kardavad üksi jääda. Nii et see vabanemine saab toimuda ikkagi ainult siis, kui Venemaa on täielikult kaotanud sõja Ukrainas ja ta on sunnitud sealt päriselt lahkuma," sõnas Saks.

7. oktoobril puhkes veel üks sõda. Varahommikul ründasid Gazast välja hiilinud Hamasi võitlejad juute ning tapsid üle 1000 inimese ning võtsid pantvange. Iisraeli suunas tulistati tuhandeid rakette. Üks enim kannatada saanud kibutse – Be´eri kibuts – jäi otse Gaza sektori demilitariseeritud tsooni aia taha.

On selge, et sõda Iisraelis tõmbab Ukrainalt tähelepanu ära. Donetskist pärit poliitikaeksperdi hinnangul ei vaja Iisrael siiski sellises ulatuses abi kui Ukraina.

"Finantsilises mõttes, sõjaväe olukorra mõttes ei ole Iisrael sellises olukorras nagu Ukraina. Meile pole vaja padruneid, lihtsaid asju, kõige banaalsemaid kahureid, automaate, jutt käib spetsiifilisest kõrgtehnoloogilisest tehnikast, mida oleme välja töötanud koos USA-ga. Võrreldes abiga Ukrainale need numbrid on lihtsalt võrreldamatud. See on muidugi juhul, kui siin ei puhke globaalne konflikt, kui teised mängijad ei sekku. Iraan näiteks, kui Hezbollah ei rakenda kogu oma võimsust," rääkis Ben Gurioni ja Heebrea Ülikooli professor Samuel Barnai.

Iisraeli peaminister Benyamin Netanjahu on lubanud Gaza maatasa teha ning on seda sisuliselt ka teinud. Samas räägitakse taas üle pika aja kahe riigi loomise lahendusest. Ja seda teevad ka Iisraeli kõige tulisemad toetajad.

"(Hollandi peaminister) Mark (Rutte) ja mina oleme veendunud, et kahe riigi lahendus on keskpikas perspektiivis ainus viis iisraellastele ja palestiinlastele rahus koos elada," ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz.

"Peame taas hakkama tegelema kahe riigi lahenduse taotlemisega, kus iisraellased ja palestiinlased saavad ühel päeval elada kõrvuti kahe riigi lahenduses," sõnas USA president Joe Biden.

"Pärast selle sõja lõppu peavad inimesed mõtlema mitte ainult selle peale, kuidas Gazat üles ehitada, nagu me oleme teinud pärast eelmisi sõdasid. Oluline on mõelda, kuidas lahendada Iisraeli-Palestiina konflikt nüüd ja igaveseks. Muidu hakkame jooksma ühest kriisist teise," ütles Poliitikauuringute Keskuse ICC direktor, palestiinlaste eestkõneleja Wadie Abunassar.

"Iisrael on saanud siiski vabad käed, et üsnagi jõulist sõjalist operatsiooni läbi viia. Ja see on see, mida Hamas talle, nagu nüüd selgub, kokkuvõttes pakkus," ütles Rainer Saks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "2023 Aktuaalses kaameras"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: