Kaljuranna sõnul tähendavad Euroopa Liidu ja USA pinged, mis takistavad Ukrainale lubatud raha välja maksmist, Ukrainale valusaid lööke. Seda on juba näha ka president Volodõmõr Zelenski käitumisest ja sõnavõttudest, nentis Kaljurand.

Rahvusvaheline toetus Ukrainale ei ole enam nii ühtne, kui see oli enne Gaza sõja puhkemist, sõnas ta.

"Toetus on mõnes mõttes jäänud selliseks nagu ta on olnud. Kui ka täna ÜRO-s küsida või rääkida territoriaalsest terviklikkusest, riigi suveräänsusest, siis enamus toetab seda. Probleem tekib järgmise sammuga - mida teha agressoriga, kuidas karistada julgeolekunõukogu alalist liiget, kes on alustanud sõda teise iseseisva suveräänse riigi vastu. Siis see vastus hajub ära, siis ei taha riigid Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Aasia riigid, vastutust võtta. See on probleem," ütles Kaljurand.

Kaljuranna sõnul hakkab Ukrainas toimuv maailmale näima aina enam Euroopa asjana, kui Gazaga tegeleb kogu maailm.

Euroopa Komisjon vabastas enne ülemkogu algust Ungarile seni külmutatud olnud 10 miljardit eurot toetusraha. Kaljurand märkis, et Euroopa Komisjon väidab, et see maksti kohustuste täitmise eest ning see ei olnud Ukraina liitumiskõneluste alustamise otsusest kõrvale jäämise hind.

"Aga vaadates seda pilti, kuulates neid kommentaare, muidugi jääb selline kehv tunne. Eriti kui Ungari või Orban ütleb selge häälega, et kui Euroopa Liit tahab nüüd lahti külmutada järgmist abi Ukrainale, peavad nad talle veel rohkem välja maksma, siis ta on võib-olla valmis pardale tulema. Nii et ta ise tõmbab neid paralleele ja muidugi näiliselt jätab väga kehva mulje," ütles Kaljurand.

Et jaanuaris toimuvaks ülemkoguks otsustataks Ungari isoleerida või rakendada mingisuguseid n-ö sanktsioone või boikotti, tundub Kaljuranna sõnul ebaloogiline. "Ma väga loodan, et Euroopa Liidus praegu juristid tegelevad sellega, kas ja mismoodi Ungarilt otsustamisõigust ära võtta ja lükata edasi nende eesistumine, mis algab järgmise aasta teisel poolel. See pilt saab olema ikka väga kole, kui Ungari jätkab käitumist nii, nagu nad on seda seni teinud."

Venemaale kehtestatud sanktsioonid Kaljuranna hinnangul toimivad, aga mitte piisavalt ega selles ulatuses, mis sooviksime. Igas vastuvõetud sanktsioonipaketis on erisusi Euroopa Liidu riikidele ja alati on kolmandaid riike, mis aitavad EL-i ettevõtetel sanktsioonidest mööda hiilida, sõnas Kaljurand.