X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus on täitnud 60 protsenti praeguseks plaanitust

Valitsuse istung
Valitsuse istung Autor/allikas: Jürgen Randma/Riigikantselei

Aprillis ametisse astunud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus on novembri lõpu seisuga täitnud 60,3 protsenti ülesannetest, mis valitsus endale selleks perioodiks planeeris.

Täpsemalt püstitas peaminister Kaja Kallase kolmas valitsus 18. mail endale umbes pool tuhat erilist eesmärki, mida plaanitakse ellu viia hiljemalt 2026. aasta detsembriks. Kui palju täpselt tegevuskavas ridu on, ei ole päris selge. Tegevuskava vastuvõtmisel räägiti 497 ülesandest, praegu toob valitsuse lehekülg välja 472 ülesannet ja ülesannete detailses loendis on 548 rida.

Enamik eesmärkidest on valitsus endale püstitanud selleks ja järgnevaks aastaks. 2025. aastaks plaanib valitsus täita 63 eesmärki ehk 11,5 protsenti kõigist ja aastaks 2026 15 eesmärki ehk 2,7 protsenti plaanitavatest eesmärkidest.

See tähendab, et ülejäänud 86 protsenti pidid täituma selle ja järgneva aastaga. Samas ei ole vähemalt senini eesmärkide täitmine läinud päris plaanipäraselt. Valitsuse kommunikatsioonibüroo hindab, et novembri lõpu seisuga on saabunud 194 ülesande tähtaeg ja neist on täidetud 117. Täitmine on venima jäänud 77 ülesandel.

Kõige rohkem täitmata ülesandeid on kliimaministril, kokku 22.

Muu hulgas ei ole kliimaministeerium suutnud novembri lõpuks luua ülevaadet energiavõrkude välisühenduste rajamise kohta; saada valmis riigiteede teehoiukava, jäätmekava, metsanduse arengukava, jäätmereformi väljatöötamiskava; portsu seadusemuudatusi ja hulka analüüse.

Siseministeeriumil on üheksa tähtajaks täitmata ülesannet. Muu hulgas ei suutnud ministeerium novembri lõpuks anda ülevaadet idapiiri väljaehitamisest; tulla välja seadusemuudatustega, mis muu hulgas näiteks suurendaksid omavalitsuste korrakaitseõigusi või korraldaksid varjumist; luua lähisuhtevägivalla ennetuse tegevuskava; rakendada narkopoliitika valget raamatut või analüüsida vastuluure võime suurendamist.

Ka kultuurministri valdkonnas on üheksa eesmärki, mis tähtajaks ei saanud tehtud. Peamiselt ei valminud tähtajaks plaanitud analüüsid ja ülevaated – näiteks pärandihoidlate rajamise hetkeseisust; treenerite tasudest; kultuuritöötajate sotsiaalsetest garantiidest; eesti keele õpetamisest täiskasvanutele, Ida-Virumaa kultuuritoetusest ja ka analüüsid ERR-i uue telemaja võimalike rahastamismudelite kohta.

Rahandusministril on novembri lõpu seisuga täitmata seitse valitsuse püstitatud eesmärki. Suurematest asjadest automaksu kehtestamise eelnõu ja riigifirmade osaluste erastamise analüüs. Samuti ka hoiu-laenuühistute regulatsiooni karmistamine. Lisaks veel peoga Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise eelnõusid.

Välisministeerium on eesmärkidest täitmata jätnud kuus – valmis ei ole saanud Ukraina ülesehitamise põhimõtted; Eesti-USA suhete tugevnemise tegevuskava; Eesti põhimõtted EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kohta; Eesti arengukoostöö strateegia ja kaks seadusemuudatust.

Ka regionaalministeerium ei suutnud novembri lõpuks valmis saada kuue eesmärgiga. Ministeerium ei jõudnud valmis maapiirkondade kodulaenu kaaslaenu meetmega; analüüsiga regionaalsete investeeringute programmi loomiseks; omavalitsuste kulubaasi ümberkujundamise ettepanekutega ega ka ülevaatega omavalitsuste toetusmeetmete tingimuste üle.

Majandusministeeriumil on valmimata jäänud viis ülesannet: peamiselt analüüsid töötushüvitiste muutmise võimaluste, nõusolekupõhiste teenuste, riigipilve kohustuslikuks tegemise ja vähemalt 40 protsendi toetuste Tallinnast ja Tartust välja suunamise osas.

Valitsuse liikmed ametisse nimetamisel Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Justiitsministeeriumil jäi tegemata neli ülesannet. Tuntumatest asjadest Venemaa kodanikelt hääleõiguse võtmise analüüs ja kriminaalkorras karistatud erakondade sundlõpetamist võimaldava eelnõu väljatöötamine.

Haridusministeeriumi neljast täitmata eesmärgist kaks on seotud haridusvaldkonna toetuste tingimustega, lisaks ei jõudnud ministeerium uuendada eestikeelsele õppekavale ülemineku tegevuskava ja täiskasvanute koolitamise seadust.

Terviseminister ei suutnud valitsuse hinnangul novembri lõpuks välja tulla analüüsi ja ettepanekutega tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta. Minister Riina Sikkut siiski rääkis novembris juba avalikult, et tema hinnangul tuleks üldisest maksurahast tervisekassasse suunata suurusjärgus 150 miljonit lisaeurot.

Lisaks jäid täitmata ka kaks ministrite ühisprojekti. Justiitsminister ja majandusminister ei saanud valmis konkurentsiameti ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti rahastamismudeli muutmise analüüsiga. Samuti ei jõudnud valmis majandusministri ja regionaalministri koostöös valmima pidanud omavalitsuste IT-võimekuse suurendamise ja riigi IT-süsteemiga integreerimise analüüs.

Kõik valitsuse püstitatud eesmärgid, kumbki kümme, suutsid täita kaitseminister ja sotsiaalkaitseminister.

Viimaks veel jäi riigisekretäril koostamata analüüs ja ettepanekud riigi strateegilise kommunikatsiooni suutlikkuse kohta ning välja töötamata tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Rohkem infot valitsuse tegevusprogrammi kohta on selle täitmise töölaual.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: