Harjumaa andis eelmisel aastal Eesti 36 miljardi euro suurusest SKP-st 22 miljardit eurot, millest omakorda 17 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12 protsenti ning seitse protsenti.

Väikseima osatähtsusega olid endiselt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, moodustades igaüks SKP-st vähem kui protsendi.

SKP elaniku kohta oli 2022. aastal 26 698 eurot ehk 2377 eurot rohkem kui aasta varem.

SKP elaniku kohta oli jätkuvalt suurim Harju maakonnas – 130 protsenti Eesti keskmisest.

Kõige lähemal Eesti keskmisele on Tartu maakond, kus SKP elaniku kohta oli 98 protsenti Eest keskmisest. Järgnesid Järva ja Ida-Viru maakond, (vastavalt 76 protsenti ning 74 protsenti Eesti keskmisest). Järva maakonna tulemuse taga on peamiselt tugev põllumajanduse valdkond, Ida-Virumaal aga töötleva tööstuse ja energeetika valdkond.

Väikseim SKP elaniku kohta oli endiselt Põlva maakonnas (54 protsenti), pingereas eelnesid Valga (57 protsenti), Lääne (59 protsenti) ja Rapla maakond (60 protsenti).

Kõige kiiremini on viimase kümne aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Jõgevamaa, Raplamaa, Tartumaa, Viljandimaa. Eesti keskmisest on kõige rohkem kaugenenud Saaremaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa ning Pärnumaa.

Kuigi võrreldes 2021. aastaga on Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenenud ligi kaks protsenti, siis kümne aasta trendis on muutus märgatav – vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel on vähenenud 17 protsenti.

Inflatsiooni tingimustes langes 2022. aasta kogu aheldatud SKP (SKP reaalnäitaja arvutamisel on hinnamõjud eemaldatud)  väärtus  elaniku kohta 1,4 protsenti. SKP  reaalväärtused elaniku kohta kasvasid Hiiumaal (0,3 protsenti) ja Lõuna-Eesti maakondades – Jõgevamaal (0,2 protsenti), Võrumaal (0,1 protsenti), Põlvamaal (0,1 protsenti) ja samuti Ida – Virumaal (0,1 protsenti). Ülejäänud maakondades SKP elaniku kohta langes.

Kõige enam langes SKP aheldatud väärtus elaniku kohta Harjumaal (2,8 protsenti) ning Tartumaal (2,3 protsenti), seda Tallinna ja Tartu linna ümbritseva piirkonna tulemuste mõjul.

Eelmisel aastal loodi 70 protsenti kogu lisandväärtusest teeninduses. Kuigi antud näitaja on püsinud sellisel tasemel alates 2019. aastast, on see osakaal pöördunud langustrendi enamikus maakondades. Eelmise perioodi tulemus on tingitud eelkõige põllumajanduse osakaalu suurenemisest ning tööstus-ja ehitustegevuse osakaalu kergest kasvust.

Teenindus oli 2022. aastal endiselt suurim Tallinnas ja Tartus (vastavalt 82 protsenti ning 79 protsenti). Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side, kinnisvara ning kutse, teaduse ja tehnika tegevusalad, Tartu panust hariduse, kaubanduse, tervishoiu ja kinnisvara tegevusalad.

Enamikus maakondades on teenindus juhtiv majandusvaldkond, see tähendab, et teeninduses luuakse üle poole piirkonna lisandväärtusest. Teeninduse osakaal oli madalaim Järvamaal (47 protsenti) ja Ida-Virumaal (45 protsenti).

Tööstus- ja ehitustegevus moodustas 27 protsenti lisandväärtusest. Kuigi 2022. aastal selle valdkonna osakaal veidi kasvas, on see aastate jooksul siiski järjest vähenenud, seda eelkõige teeninduse osakaalu kasvu tõttu. Tänu energeetika valdkonnale on suurim tööstus- ja ehitustegevuse osakaal maakondlikus lisandväärtuses jätkuvalt Ida-Virumaal (54 protsenti). Suurenenud töötleva tööstustegevuse osakaalu tõttu järgnevad Võrumaa (41 protsenti), Raplamaa (39 protsenti) ning Viljandimaa (38 protsenti). Esile võib tuua ka Tartu linna ümbritseva piirkonna suurema tööstustegevuse osakaalu – 41 protsenti.

Väikseimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud on endistviisi Harjumaal (21 protsenti), Tartumaal (26 protsenti) ja Põlvamaal (28 protsenti). Kui Harju ja Tartu maakonnas on see tingitud teeninduse suurest osakaalust ning ka nende maakondade peamiste linnade – Tallinna ja Tartu madalast tööstus- ja ehitustegevusest, siis Põlvamaal pigem põllumajanduse olulisusest.

Põllumajandus moodustas lisandväärtusest ligi kolm protsenti. Kuigi aastatega on see näitaja järjepidevalt vähenenud, kasvas selle osakaal 2022. aastal enamikus maakondades märgatavalt. Suurimad põllumajanduse osakaalud on Jõgeva, Põlva ja Järva maakonnas, vastavalt 16 protsenti, 15 protsenti ja 15 protsenti.